Koolireformi tabas riigikogus muudatusettepanekute tulv

Sandra Maasalu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigiteenistuse tippjuhte ehk kantslereid, asekantslereid ja ametite ning inspektsioonide direktoreid häirib nende töökorralduses kõige enam otsustusprotsesside paindumatus ja aeglus.
Riigiteenistuse tippjuhte ehk kantslereid, asekantslereid ja ametite ning inspektsioonide direktoreid häirib nende töökorralduses kõige enam otsustusprotsesside paindumatus ja aeglus. Foto: SCANPIX

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele ehk nn koolireformile on riigikogu kultuurikomisjoni tulnud erakondadelt umbes 200 muudatusettepanekut, millele lisanduvad muud pöördumised.

Kultuurikomisjoni teatel on parandusi ja mõttepunkte välja pakkunud veel Tallinna kesklinna koolide õpilased, linnade liit, perearstide selts, sotsiaalministeerium ja Viljandimaa omavalitsuste liit

Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg märkis, et kuigi põhiline valupunkt on põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist ette nägev seaduseparagrahv, puudutavad muudatusettepanekud kõiki eelnõu osasid. See näitab tema sõnul ilmekalt, et seadus ei ole praegusel kujul küps.

Eile võttis valitsus vastu põhikooli ja gümnaasiumi õppekavasid sätestava määruse, millest on kõnealuses seaduses samuti ositi juttu. Kui neid osi peaks riigikogus muudetama, peab valitsus Kreitzbergi sõnul oma määruse uuesti arutlusele võtma.

«Niimoodi määrusega seadust ei dikteerita,» ütles Kreitzberg. «Ja samal ajal räägime riigikogust kui kummitemplist.»

Kreitzbergi sõnul liialdab haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas sellega, kui laiapõhjalised on ühiskonnas olnud arutelud nii uute õppekavade kui põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse üle. «Ma pigem arvan, et tal on raskusi oma lubadustest kinnipidamisega - et uued õppekavad käivituksid 2011. aastal, peaks kiiresti hakkama õpikuid tegema.»

«Midagi on selle asjaga lahti, juba puhtalt õiguspraktika ja demokraatia seisukohast,» tõdes Kreitzberg, viidates veel kord valitsuse otsusele võtta õppekavad vastu riigikoguga konsulteerimata ning enne, kui on vastu võetud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus.

Tähtaeg muudatusettepanekute esitamiseks koolireformi eelnõule kukub täna kell 16.45. Kreitzbergi sõnul hakatakse ettepanekuid kultuurikomisjonis üle vaatama esmaspäeval ja riigikogus arutama neljapäeval. «Pinge on üleval ja saal võib minna üsna pooleks,» lisas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles