Professionaalne ja rahvaarmee peaks eksisteerima Eestis samaaegselt, arvavad eksperdid, samas aga otsustas Leedu minna üle palgaarmeele ning Lätis pole ajateenistust juba poolteist aastat.
ERR.ee: ekspertide hinnangul olgu Eestis nii palgaarmee kui ka ajateenistus
17. juuli 2008, 19:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elukutselist armeed eelistavad poliitikud toovad välja kaks põhiargumenti: ainult elukutselisi sõdureid saab saata välismissioonidele ning valijad näevad rahu ajal järjest vähem mõtet oma lapsi kroonusse saata, vahendasid ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».
«Kui on kümneid tuhandeid inimesi, kes ei taha taha kanda kodanikuvastutust ühegi riigi ees - ei Eesti ega Venemaa ees, ega ka ühegi Euroopa riigi ees, siis see on mahavalatud bensiin,» on ajateenistuse suhtes skeptiline Balti Venemaa Uuringute Keskuse direktor Vladimir Juškin.
Kuna väikese riigi elukutseline vägi saab olema väike, võib julgeolekuanalüütik Eerik-Niiles Krossi hinnangul riik ohtlikku olukorda sattuda. «Kujutleme olukorda, et Eestis on üks brigaad, mis on täiskutseline, ja sellest pool on juhtumisi missioonil ning olukord läheb hapuks. Kui reservi võtta ei ole, siis oleksime väga viletsas seisus.»
USA julgeolekuanalüütik Paul Goble nentis, et Ameerika Ühendriikidel on praegu suured raskused, sest puudub ajateenistus, mis varustaks kaadriga Iraagi ja Afganistani operatsioone.