Isehakanud tänavakunstnikud, kes varem trammide välisseinu sodisid, on külmade ilmadega sisse kolinud ja rikuvad nüüd ühissõidukite sisemust.
Külm peletas trammisodijad väljast sisse
18. jaanuar 2010, 20:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühissõidukite mäkerdamisjuhtumite hüppeline kasv langes kokku talvise koolivaheajaga.
«Viimasel ajal on sodimisi tõepoolest rohkem. Ja selle põhjuseks on kindlasti koolivaheaeg. Trammisalonge rikutakse aga nähtavasti selle tõttu, et ilmad on nii külmad. Sellise külmaga ei ole ilmselt kuigi mugav kuskil õues seina peale sodida,» tõdes Trammi- ja Trollibussikoondise (TTTK) majandusosakonna juhataja Märt Heinvere.
Ta rääkis, et trammipargi töötajad püüavad soditud kohti küll puhastada, kuid tihti aitab vaid rikutud koha ülevärvimine. «Me nimetame seda värvi tušiks. See on selline aine, mida nii värvi kui plasti pealt on väga raske maha võtta. Pealmine kiht tuleb maha, aga m ingi osa imbub nii sisse, et pole midagi teha,» rääkis Heinvere.
Veeremikoristaja Raili Uusoja sõnul on nii mõnegi sodija «käekiri» neile tuttav ja kritseldused lausa pähe kulunud. Trammipargi töötajad on veendunud, et ühissõidukeid sodib üks kindel seltskond, mille liikmed on omavahel tuttavad ja püüavad üksteist üle trumbata. «Tundub küll sedamoodi, et sinna, kuhu üks on oma märgi sodinud, püüavad teised ilmtingimata oma märke kõrvale joonistada, et esimest üle trumbata,» lausus Heinvere.
TTTK tehnikadirektori Jüri Malkeni sõnul tekitavad sodijad ettevõttele suurt kahju. Kui soditud kohta kohe ära ei puhastata, on hiljem peaaegu võimatu seda värvist puhtaks saada.
Ühe sodija said trammipargi töötajad siiski otse teolt kätte ning andsid ta politseile üle. «Avaldus on politseile tehtud, sealt pole esialgu veel vastust tulnud,» kinnitas Malken. TTTK plaanib pahategijalt sisse nõuda ka kogu tema tekitatud kahju, mille summa kujuneb ilmselt viiekohaliseks. Sellele lisandub võibolla veel politsei poolt määratav rahaline karistus, mis peaks ühtekokku välja andma üsna mõtlemapaneva summa.
«Kui üks saab korralikult karistada, siis võibolla on see teistele õpetuseks,» avaldas Malken lootust.