Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu juhataja Urmo Kübar leiab, et valimiste ühildamise kavas kipuvad nõrgad kohad ületama ettepaneku häid külgi.
Urmo Kübar: valimiste vähenedes kahaneks vajadus valijatega suhelda
19. jaanuar 2010, 14:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kübar ütles, et valimiste ühendamine oleks ratsionaalne ühiskonnas, kus inimeste kaasamine toimib hästi. «Sellises ühiskonnas ei ole valimised eriti tähtsad, sest on teada, et olulised asjad arutatakse alati põhjalikult läbi ja leitakse sobivaimad lahendused.»
Mida vähem toimub kaasamist valimiste vahelisel ajal, seda olulisemad on valimised. «Siin võib karta, et kui kohalikud ja parlamendivalimised ühele ajale panna, vähendab see diskussiooni oluliste küsimuste üle, vähemalt sellist, mis otsustele ka reaalset mõju avaldab,» rääkis Kübar.
Praegune elu näitab tema sõnul ikkagi seda, et erakonnad on valijate arvamusele avatumad enne valimisi ning et valimiste vähenedes väheneks ilmselt ka motivatsioon inimestega suhelda, nende arvamusi küsida ja oma eelistusi selgitada.
Lisaks tegelevad riigikogu ja kohalikud omavalitsused eri küsimustega ning võib karta, et ühises kampaanias jäävad ühed neist tagaplaanile. «Samas on muidugi tõsi, et ega sisuline diskussioon ka praegu valimiste eel teab mis tavaline ole,» märkis Kübar.
«Positiivne võiks olla, et sel moel ilmselt säästetakse mõnevõrra raha, seda just riigi poolt, sest valimiste korraldamine on kallis. Erakonnad kulutavad endale ette nähtud raha moel või teisel ikka ära, ja ma ei usu, et valimiste vähenemine siin mingit kvalitatiivset hüpet kaasa tooks,» rääkis EMSLi juht.
Hea valimistava vaatenurgast oleks Kübara hinnangul positiivne ka peibutuspartide väiksem esinemine, sest kandidaat peaks siis otsustama, kas ta pürgib riigikogusse või kohalikku volikokku. «Aga selle saavutamiseks ei pea ilmtingimata valimisi ühendama, siin on küsimus rohkem erakondade tahtmises,» leidis ta.
Pigem erakondade käitumises kui valimissüsteemis on Kübara meelest kinni ka see, mida ettepaneku pooldajad peamise argumendina välja toovad: et sel moel ei peaks nad nii palju mõtlema valimistele ja saaksid rahulikult tööd teha, kaoks olukord, kus aasta enne valimisi ei söandata vajalikke, kuid ebapopulaarseid otsuseid teha. «See on pigem kurb, mitte paratamatu, näide valijate alahindamisest või siis erakondade vähesest suhtlemisoskusest.»
Urmo Kübar möönis, et neid häid asju, mida loodetakse valimiste ühendamisega saavutada, saaks saavutada ka ilma sellise muutuseta. «Tänases ja ilmselt veel ka lähituleviku Eestis võib selline otsus aga viia poliitikuid rahvast veel kaugemale.»