Mõisaküla päevad algasid 6. augustil dresiiniralliga. Dresiinil veeresid raudteejaama ja piduliste ette ka pidupäevade avajad.
Mõisaküla pidas kodukandipäevi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõisakülalasi tervitasid dresiinilt Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder, Soome sõprusvalla Anttola vallavanem Heikki Leppänen, Mõisaküla linnapea Aule Kikas ja linnavolikogu esimees Arvo Pede ning puhkpilliorkester.
Muuseum sai uue näituse
Mõisaküla Muuseumis on traditsioon avada igal kodukandipäeval uus näitus. Tänavu oli see pühendatud linavabriku 95. aastapäevale.
Muuseumi juhataja Maile Kreevs, kelle ema Maret töötas linavabrikus ja kelle vanavanaisa Juhan Lüüs oli selle esimene sõjajärgne direktor, andis ülevaate vabriku ajaloost.
Näiteks 1926. aastal oli tollases aktsiaseltsis Linaprodukt 150 töölist ja vabrikul oli kogu Eestis 145 esindust. 1929. aastal valmistati 62 sorti riiet, mille erimustrilisi ja mitmes toonis näidiseid võib praegu muuseumis näha. Linavabrik suleti lõplikult 1996. aasta sügisel.
Näitusele annetatud fotode ja esemete eest said paljud Maile Kreevsilt tänukirja.
Mõisaküla Muuseumi rajaja Valter Ilisoni lesk, Mõisaküla aukodanik Alma Ilison ütles, et nende 70 kausta hulgas, mis ta mehe surma järel muuseumi varahoidjana oli koostanud, on ka linavabriku ajalugu. Ta kinkis muuseumile oma meheemale kuulunud laudlina, mis on kootud Mõisaküla linavabrikus 1930. aastatel.
Pidutseti koos külalistega
Avaõhtul astusid Suveaias enne Ervin Lillepea ja Raimo Aasa estraadietendust lavale karaokelauljad.
Laupäeval alustasid kooli spordiplatsile püstitatud telklaval ja selle ees kontserti Mõisaküla puhkpilliorkester, kooliõpilased, kultuurimaja ansamblid Käbid ja Hollari ning eakate klubi Kuldne Sügis. Neile järgnesid külalistena Laine Mägi tantsulapsed, Kaarli rahvamaja naisrahvatantsurühm Särts, Kilingi-Nõmme laulu- ja mängupunt Paltlane ning tantsupiigad Hallistest ja Karksi-Nuiast.
Heatasemelist laulu pakkus Läti naisansambel ning lasteaias laulis nooruke soomlanna, Anttola vallavanema Heikki Leppäneni tütar Päivi Leppänen, kes end ise klaveril saatis.
Mõnusat melu tekitas linna vahel tiirutanud lustiauto, kastis pinkidel kaskede vahel sõitjad, kes pillimees Kuldar Reimetsa akordioni saatel rõõmsalt laulu lõid. Seltskondi sõidutas auto omanik Uno Tisler.
Kesklinnas käis laat ja tegutsesid näomaalijad ning spordiplatsi servale oli püstitatud kiikingikiik.
Spordiprogrammis oli mõeldud igale eale. Lastel olid šokolaadijooks ja jalgrataste vigursõit. Mõisaküla ja Viljandi käsipallipoiste kohtumise võitis Mõisaküla 21:18. Käsipallis võtsid mõõtu ka kaks Mõisaküla noormeeste võistkonda. Tänavakorvpalliturniiril osales aga kaheksa võistkonda. Võidukas oli Vana-Kaie talu meeskond, kes näitas oma paremust ka võrkpalliturniiril.
Auhinnati kauneid kodusid ja joonistusi
Kodukandipäevade pidulikul lõpetamisel said teiste seas auhinna muuseumis korraldatud kogu pere joonistusvõistluse paremad. Võitjaks tunnistati Karlet-Kalle Meister. Teiseks tuli perekond Hollo ja kolmandaks Piret Ritson.
Mõisakülalaste kodusid hindas žürii eesotsas karksinuialase Leili Naelaga. Tema sõnul on Mõisakülas palju ilusaid kodusid. Kõigi nende omanikud said tänukirja, parimad ka kauni kodu märgi ja õnnelikud loosivõtjad esemelise auhinna.
Kodukandipäevad lõppesid 8. augustil Kuldse Trio ja Polero kontserdiga.