Avalik vabandus maavanema ees

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

LÄKSIN MÖÖDUNUD REEDEL suurima heameelega Mõisaküla Keskkooli, et osaleda rahvakoosolekul, kus oli kavas kõnelda teemal «Mõisaküla kool täna ja homme».

Maavanem Kalle Küttise avakõne oli veenev ja selgesti väljendus sõnum linna volikogule, linnavalitsusele ja koolijuhile, et kahaneva õpilaste arvuga Mõisaküla kooli ei saa enam doteerida maavanema reservfondist teiste õppeasutuste arvelt. Maavanem andis ka selgesti mõistetava retsepti, kuidas edasi minna: linn peab arendama ettevõtlust, mis on koolile toeks.

Maavanema ettekannet hakati aga räigelt ründama. Sellega said hakkama nii volikogu praegused kui ka endised liikmed. Kõrvaltvaatajana küsimusi ja sõnavõtte hinnates puudus minu arvates selleks igasugune põhjendus. Isiklikult olin šokeeritud, sest Mõisaküla ootab ees juubelite aasta.

ARVAN, ET Mõisaküla koolieluga seotud probleemid on põhjustatud volikogu ja selle juhi saamatusest. Mõisaküla volikogu ei ole tegelnud ettevõtluse arendamisega. Seda olen omal nahal valusalt tunda saanud.

Väga valus oli kuulda koolijuhi suust, et Mõisaküla kooli puidutöökoja olud ei vasta mitte mingisugustele tingimustele, sest seal pole hädajuhtumi korral võimalik isegi lauatelefonilt abi kutsuda.

Kõikide heade mõisakülalaste nimel palun maavanemalt ebaviisaka käitumise pärast vabandust.

PEATSELT JÕUAB sellel rahvakoosolekul räägitu heliplaadile salvestatuna Mõisaküla Muuseumi ja sellelt eksponaadilt saab iga kohalik inimene kuulata maavanema hästi ette valmistatud kõnet, hinnata praeguste Mõisaküla juhtide juttu ja kujundada sellest oma arusaam kodulinna tulevikust.

Loodan, et maavanem ei pööra pärast sellel kõnekoosolekul juhtunut Mõisakülale selga ja suhtub meie linna samasuguse austusega, nagu ta seda seni on teinud.

Igatahes ootavad Mõisaküla linnakodanikud Kalle Küttist kooli 100. aastapäevale, muuseumi 35. aastapäevale, raamatukogu 100. aastapäevale ja ka väikelinna vägilase, olümpiasangar Arnold Luhaääre 100. sünniaastapäevale.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles