Riigikogu suunas ilma aruteluta teisele lugemisele Keskerakonna algatatud eelnõu, millega muudetakse lihtsamaks ajutise lähenemiskeelu kontrollimine, kasutades selleks elektroonilist valveseadet.
Jalavõru-eelnõu läbis esimese lugemise
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskfraktsiooni liige Kalle Laanet sõnas eelnõu tutvustamisel, et elektroonilist valvet on rakendatud Eestis alates 2007. aastast ning see on praktikas laialt kasutust leidnud. Praegu on seda võimalik kohaldada isikuvastastes ja alaealiste vastu toimepandud kuritegudes kahtlustatavate ja süüdistatavate suhtes.
Täna esimesel lugemisel olnud eelnõu eesmärk on paremini kaitsta ohvreid lähisuhte vägivalla eest ning tõhustada perevägivallaga juhtumite avastamist. Laaneti selgituste järgi oleks kõige tõenäolisem elektroonilise valve kasutusele võtmine sel moel, et lähenemiskeelu saanud isikule kinnitatakse 24 tunniks spetsiaalne jalavõru.
Laaneti sõnul on lähisuhte vägivald Eestis puudutanud umbes 90 000 inimest.
«Ajutise lähenemiskeelu rikkumise puhul on seni puudunud sanktsioonid, mistõttu lähenemiskeelu osapooled ei suhtu lähenemiskeelu tingimustest kinnipidamisse tõsiselt,» põhjendas Laanet riigikogus.
Tänavu raha pole
Riigikogu õiguskomisjon toetas eelnõu, kuid osutas tähelepanu sellele, et elektrooniline järelevalve nõuab raha, mida tänavu ei ole ühegi ministeeriumi eelarves ette nähtud.
Õiguskomisjon tegi ka põhimõttelise märkuse, et sellistel puhkudel on väga kõrge ohvripoolse manipulatsiooni oht. «Seetõttu ei ole nii väikeses riigis nagu Eesti põhjendatud, et vanglakaristus järgneb juba teistkordsel lähenemiskeelu rikkumisel,» sõnas õiguskomisjoni liige Erik Salumäe. Ta märkis, et seadusse kirjutatud sanktsioonid ei võimalda teostada jälitustoiminguid, mistõttu on menetlejal nii manipulatsiooni kui ka rikkuja tahtlust väga raske tõendada.
«Isiku elektroonilisele valvele allutamine koos ajutise lähenemiskeeluga ei peaks olema absoluutne, vaid võiks iga üksikjuhtumi puhul jääda kohtu määrata,» tõi Salumäe välja teise õiguskomisjoni ettepaneku.
Riigikogu saalis küsimusi seaduseelnõule ei olnud ning seega lõpetati eelnõu esimene lugemine ja saadeti teisele lugemisele. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 9. veebruar.