Õiguskantsler Indrek Tederi hinnangul vajaks Eesti poliitiline kultuur väetamist otseütlemise ja aususega ning loobuda võiks silmakirjalikkusest.
Teder: poliitilist kultuuri peab väetama aususega
26. jaanuar 2010, 13:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Parteid tegutsevad tegelikult nagu äriühing majanduskonkurentsis oma toodangut reklaamides ning kliente värvates. Partei juhtimise ja partei reklaamimise psühhotehnikad, loosungid ja marsiviisid ei ole toretsevad kõrvalasjad, nad on poliitika põhiolemus,» ütles õiguskantsler Postimehe arvamusliidrite lõunal teemal «Millist väetist vajab Eesti poliitiline kultuur?».
«Pakun, et Eesti poliitilist kultuuri väetaks ainuüksi otsekohene asjade nimetamine õigete nimedega. Paralleelselt peaks aga ka poliitikavaatlejad ja meedia selle põhiolemusega leppima selle asemel, et esitada poliitikutele ootusi, et nad esineksid idealistlike positsioonidega,» rõhutas ta.
«Seega kui soovime demokraatiat - ning ma eeldan, et me seda loodame - siis aktsepteerime, et demokraatias on poliittehnoloogia paratamatus. Demokraatia reaalne toimimine tähendab kodanike võimalust asendada üks valitsus teisega,» meenutas Teder.
Tema hinnangul ei peaks poliitilises protsessis mingil juhul ideaalidest loobuma. «Ideaal iseenesest ei ole illusioon. Loobuma peaks silmakirjalikkusega liialdamisest - ideaalide devalveerimisest. Samuti oleks siis realistlikum selliste poliitiliste konkurentsireeglite kehtestamine, mida poliitikas konkureerijad ka sisuliselt järgiksid.»
«Väetame tõesõnumiga Eesti poliitilist kultuuri - see aitaks kaasa ka järgitavate poliitiliste konkurentsireeglite kehtestamisele, mis ei meenutaks poliitilise välireklaami keeldu, mida keelu kehtestajad ise ei järgi,» leidis õiguskantsler.
Majanduslanguse tingimustes tuleb Tederi sõnul ilmsemalt esile, et nii poliitiline kultuur kui ka riiklus laiemalt peab toetuma ja saab toetuda ühistele väärtustele, ühisele identiteedile.
«Ühise identiteedi rakendumisel ei tohiks liialt takerduda ajalukku, veel vähem ennast ammendunud 19. sajandi rahvusromantikasse. Kui Prantsusmaa ja Saksamaa oleksid põhirõhu pannud ajaloole, ei elaks me Euroopa Liidus,» leidis õiguskantsler.
Ühise identiteedi väljendajaks ja kujundajaks on Tederi arvates näiteks ka põhiseadus ning selle kestvuse mõõde - põhiseaduspatriotism.
Tema sõnul ei ole aktsepteeritav põhiseaduse käsitlemine pelgalt riigi tehnoloogilise eeskirjana, mida kas subjektiivsest mängulustist, tehnoloogilistel kaalutlustel või mõnel muul mööduval põhjusel peaks muutma või täiesti uuesti kehtestama.
«Peale selle väljendab kehtiv põhiseadus ühiskonnas toimivat, kuid õrna kompromissi, mida ei tohi kergetel kaalutlustel purustada,» rõhutas õiguskantsler.
Indrek Tederi ettekande täisversiooni saab lugeda homsest Postimehest.