Tartu rahuleping jõuab «kullakambrist» rahva ette

FOTO: filmiarhiiv

Meie reliikviaks nimetatud Tartu rahulepingu originaaldokument alustab 2. veebruari hommikul Tallinnast üliturvatud teekonda Tartusse, seal on tavaliselt rahvusarhiivi nn kullakambris asuv dokument terve päeva rahva silme all.

Nõukogude Venemaaga läbirääkimiste delegatsiooni juhtinud Jaan Poska allkirjastab Tartu rahulepingu.

FOTO: filmiarhiiv


Riigiarhivaar Priit Pirsko küsimus, kas kõik Eesti tähtsamad dokumendid peavad ikka ainult kapis luku taga olema või võiks neid ka rahva ette tuua, lükkas liikuma ettevõtmise, mille järel jõuab Tartu rahu 90. aastapäeval meie riikluse verstapostiks nimetatud rahulepingu originaaltekst rahva ette.



Erinevate lülide ühteseadjaks oli Tartu linnavolikogu esimees, ajaloolane ja arhiivinõukogu liige Aadu Must. «Eesti riikluse seisukohalt ei ole meil tähtsamat dokumenti,» tõdes Must.



Dokumendi väljatoomine räägiti läbi kaitseminister Jaak Aaviksooga ja ka Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste juhi Aarne Ermusega. Ühiste nõupidamiste tulemusel jõuti järeldusele, et kui kõik turva- ja etiketinõuded on tagatud, siis võib igati väärika teo ellu viia. 



Seega alustabki Tallinnas asuv Tartu rahu originaaldokument 2. veebruari varahommikul teekonda Tartusse. Turvareeglid ei luba täpsemalt haruldase ajaloodokumendi vedu paljastada, kuid seda tehakse nn inkassaatorisüsteemi järgi.



Lisaks sellele, et peab olema tagatud kaitse võimaliku rünnaku või röövi puhul, peavad olema täidetud ka turvameetmed, mis lubavad pika päeva järel teisipäeva õhtul dokumendi samas seisus pealinna tagasi transportida. Ehk dokument reisib pakendis, mis tagab püsivad kliimatingimused.



Vahepeal Rootsis varjul olnud leping sõlmiti 2. veebruaril 1920. aastal Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. Sellega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Nüüd saab rahvas dokumenti näha Vanemuise 35 majas Tartu Rahu toas.



Lepingu jaoks on seal eraldi laud, mida valvab kadettidest auvahtkond. Samuti seisab laua juures valgetes puuvillastes kinnastes arhivaar, kes keerab vahepeal ka dokumendi lehti.



Samas on dokument tekitanud palju vaidlusi. Ajaloolaste hulgas on neid, kes ütlevad, et Eesti tegi separaatrahu bolševistliku Venemaaga ning see ei olnud väärikas tegu. Rootsi õigusajaloolased ütlevad aga, et Tartu rahu kehtimine ei ole õigusajalooline, vaid eestlaste rahvuslik-religioosne küsimus.



Seega lepitaksegi ajaloolaste maailmas paljuski sellega, et tegemist on küll tähtsa ajaloolise dokumendiga, kuid seda ei tohiks segi ajada tänapäeva juriidikaga.



Tartu rahu tähistamine


Tartus, 2. veebruaril


Pärgade asetamine mälestusmärkide juurde



•    Kell 8.15 Vabadussõja monument Pauluse kalmistul.



•    Kell 8.30 Lõuna-Eesti vabastajate mälestussammas Raadi kalmistul.



•    Kell 8.45 Julius Kuperjanovi haud Raadi kalmistul.



•    Kell 9.00 Tartu vabadussammas (Kalevipoeg).



•    Kell 9.30 Postmargi «90 aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest» esitlus Eesti Rahva Muuseumi postimuuseumis (kutsetega üritus).



•    Kell 11.00–18.00 ERMi postimuuseum on avatud külastajatele. Samas saab Eesti Posti postipunktist osta postmarki «90 aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest» ja kasutusel on esimese päeva tempel.



•    Kell 11.00 Tartu rahulepingu sõlmimise toa avamine (kutsetega üritus).



•    Kell 13.00–19.00 Tartu rahulepingu sõlmimise tuba on külastajatele avatud.



•    Kell 12.00 Kõnekoosolek Vanemuise 35 kõrval.



•    Kell 13.00 Konverents «Üliõpilased Vabadussõjas», Tartu Ülikooli aula.



•    Kell 14.00 Tartu rahu kajastava ekspositsiooni avamine Tartu Linnamuuseumis (kutsetega üritus).



•    Kell 14.40 Ettekandepäev Tartu Linnamuuseumis.



•    Kell 17.30 Jaan Poska mälestusmärgi avamine Vanemuise 35 kõrval.



•    Kell 19.00 Tartu rahu 90. aastapäeva kontsert Vanemuise kontserdimajas (kutsetega üritus).



•    Kell 20.30 Tartu rahu 90. aastapäeva vastuvõtt (kutsetega üritus).

Tagasi üles