Veeteede amet: uus jäämurdja oleks strateegiliselt vajalik

Veiko Pesur
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jäine veeliiklus Pärnus
Jäine veeliiklus Pärnus Foto: Ants Liigus/Pärnu Postimees

Kuigi valitsus otsustas täna Eesti jäämurdmise võimekuse tõstmiseks eraldada üle 21 miljoni krooni, vajaks riik hädasti päris uut laeva.


Veeteede ameti peadirektor Andrus Maide sõnas, et uue jäämurdja tellimine oli mõne aasta eest päevakorral, kuid praeguseks on asi soikunud. «Meil oleks pidanud juba 2010-2011 üks uus laev pidanud valmis olema, aga kuna 2008. aastal hakkas majandus jahtuma, siis külmus ka meie uue jäämurdja projekt,» rääkis Maide.

Uue laeva tehniline kirjeldus on valmis ja ehitushanke võiks Maide hinnangul kasvõi kohe välja kuulutada. Paraku puudub raha. «Ja kuna raha ei ole, siis külmutasime selle projekteerimise lepingu kuni 2012. aasta veebruarini.»

Riik peab järgmise aasta teises pooles kinnitama, kas ta tahab uue jäämurdja projektiga edasi minna või mitte. «Aga nagu praegune talv näitab, siis sellist otsust oleks meil vaja ja juba kiiremini,» nentis Maide. Jäämurdja Tarmo ehitati 1963. aastal ning laeva kohta on 47 aastat väga pikk iga. Rääkimata sellest, et ta töötab ekstreemsetes oludes.

Kui projekti paari aasta eest tehti, oli selle maksumus toonaseid kõrgeid hindu arvestades pea kaks miljardit krooni. Tänaseks oleks maksumus veeteede ameti peadirektori hinnangul aga tublisti kukkunud. «Olukorras, kus palju laevatehaseid on ilma tööta ja masinate ja metalli hinnad on langenud, siis üle pooleteist miljardi krooni ei tohiks ta enam maksta.»

Maide märkis, et uus jäämurdja oleks Eestile kui mereriigile strateegiliselt väga tähtis, sest jääda jääblokaadi ei ole ühegi riigi huvides.

Valitsus otsustas täna eraldada üle 21 miljoni krooni jäämurdmistöödeks, osa rahast kulub jäämurdja Tarmo töömahu suurendamiseks ja osa Rootsist lisajäämurdja appikutsumiseks.

Abilaev tuleb Rootsi mereadministratsiooni kaudu, kellega Eestil on 2004. aastast kokkulepe. «Rootsil on osa laevu prahitud väljapoole puurtornide piirkonda ja neid saab vajadusel appi kutsuda. Need on väiksemad laevad ja üks selline töötas meil siin ka 2003. aasta talvel,» rääkis Maide.

Veeteede amet peab oma abisoovist rootslastele kümme päeva enne teada andma. «Kindlasti läheb teda varsti vaja, aga täpselt on seda aega raske prognoosida. Praegu on olud olnud soodsad, näiteks täna öösel selle kõva lõunakaare tuulega lükkas veevälja lahti.»

Teisalt peab amet silmas pidama ka seda, et laevale kulub 500 000 krooni ööpäevas. Koos kütusele kuluva rahaga võib aga abilaevale minna ööpäevas kuni 800 000 krooni.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles