Eesti inimeste ootused järgneva aasta suhtes on muutunud positiivsemaks ja sõltuvad väga palju meedias domineerivatest teemadest, selgub Eurobaromeetri värsketest tulemustest.
Inimeste optimism suurenes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu juba suvel, aga eriti sügisel paranesid märkimisväärselt Eesti kodanike hinnangud riigi majanduslikule olukorrale. «Hinnangud riigi toimetulekule on palju muutlikumad ja sõltuvamad meediakajastustest enam kui oma leibkonnale, mis baseeruvad adekvaatsemalt asjaoludel,» sõnas uuringu läbi viinud TNS Emori analüütik Aivar Voog.
«Kuigi riigi makroökonoomilised näitajad pole poole aasta jooksul muutunud oluliselt paremaks, on elanike ootused just riigi majandusliku lähituleviku osas muutunud oluliselt positiivsemaks,» märkis ta.
Neid, kelle hinnangul aasta jooksul riigi majanduslik olukord paraneb, oli sügisel 35 protsenti - kui veel suvel arvas nii 24 protsenti. Suvel oli levinum arvamus, et Eesti majanduslik olukord muutub pigem halvemaks. 36 protsenti usub praegu ka seda, et meie olukord jääb samaks.
Oma leibkonna majanduslikku olukorda nähakse jätkuvalt samas seisus püsivat.
«Majanduskriisist ülesaamiseks peaks Euroopa Liit kodanike arvates seadma prioriteediks eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamise, töötute abistamise, investeerimise haridusse, koolitusse ja teadusuuringutesse,» märkis Voog.
Teiste Euroopa Liidu riikide võrdluses paistab Eesti oma optimismiga silma, olles koguni kolmandal kohal pärast Rootsit ja Suurbritanniat. Üldiselt paistavadki optimistlikemana silma Skandinaavia riigid ning väikeriigid, pessimistlikumad on lõunapoolsed ning Balkani riigid. Kõige pessimistlikumad on ungarlased, kellest 49 protsenti usub, et lähitulevikus läheb olukord kehvemaks.
Asjad liiguvad õiges suunas
Suurem osa vastanutest arvab ka nüüd, et asjad Eesti riigis liiguvad üldiselt õiges suunas - nii arvas 42 protsenti. Neid, kes arvasid, et läheme vales suunas, oli 30 protsenti. Veel suvel oli vastanute suhe täpselt vastupidine.
Eurobaromeetri uuringu raames viidi Eestis viimane küsitlus läbi mullu 23. oktoobrist 18. novembrini, küsitleti kokku 1006 Eestis elavat Euroopa Liidu kodanikku.