Arsti kohtussekaebamine on Eestis väga haruldane

Arstide raviotsused tuleb sageli teha keerulises olukorras ja kiiresti, seetõttu võib vahel ette tulla ka vigu.

FOTO: AFP / Scanpix

Arsti või haigla kohtusse kaebamine on Eestis väga haruldane, kuid igaks juhuks on enamik töötavaid arste selliste juhtumite kaitseks kindlustatud.

Möödunud nädalal jõudis Pärnu maakohtusse süüasi, kus patsient nõuab naistearstilt üle miljoni krooni hüvitist selle eest, et arsti tegevusetuse tõttu sünnitusel sai tema vastsündinu raskeid tervisekahjustusi ning invaliidistus.

Eesti Arstide Liidu peasekretär Katrin Rehemaa kinnitas, et arstide kohtusse kaebamine ei ole Eestis tavaline, mida näitab kasvõi see, et aastate jooksul pole arstide liidu arstidele tehtud vastutuskindlustus ühtegi kahju hüvitama pidanud.

Ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla jurist ei teadnud ühtegi juhtumit, kus patsient oleks nende arsti kohtusse kaevanud.

Lääne-Tallinna Keskhaiglat on kahel korral kohtusse kaevatud, arste aga mitte. Haigla pressiesindaja Diana Lorentsi sõnul on kohtuasjad veel pooleli, kuid haigla hinnangul ei ole nad raviviga teinud.

Ida-Tallinna Keskhaigla keeldus seda teemat üldse kommenteerimast.

Arstid kindlustatud

Eesti seaduste järgi vastutavad ravi käigus patsiendile tekkinud kahju eest nii arst kui haigla. Uue töölepingu seaduse kohaselt hüvitab kahju esmalt tööandja ehk raviasutus, kes võib selle omakorda arstilt osaliselt sisse nõuda.

Rehemaa märkis, et kahju hüvitamises on võimalik kokku leppida ka kohtuväliselt.

Kõik arstide liitu kuuluvad töötavad arstid on mittetahtlikest vigadest tingitud kahjunõuete vastu kaitstud vastutuskindlustusega. See hõlmab 2400 arsti, mis moodustab ligikaudu 60-70 protsenti kõikidest töötavatest arstidest. «Arstidel, kes liitu ei kuulu, on ka individuaalsed kindlustuslepingud,» teadis Rehemaa.

«Vastutuskindlustus on arstide liidu liikmetel alates 2003. aastast ja seni pole kindlustus kahjusid hüvitama pidanud,» kinnitas Rehemaa.

Kaebamine mõistetav

«Kui midagi läheb halvasti, siis on inimlikult mõistetav, et patsient ja omaksed otsivad süüdlast, kuid enamasti ei olegi keegi otseselt süüdi. Ravimisega kaasneb alati risk ja ka siis, kui kõik õigesti tehakse, ei pruugi ikkagi saada soovitud tulemust,» sõnas arstide liidu peasekretär.

Samas tõdes ta, et arstid teevad vahel oma töös ka vigu, kuid need ei ole tahtlikud ega hooletusest tingitud, nagu kiputakse arvama. «Otsused tuleb sageli langetada keerulises olukorras ja kiiresti, seetõttu ei saa vigu kunagi täielikult vältida.»

«Kui iga eksimuse eest ähvardaks kohtulik karistus ja suur kahjunõue, muutuks arstiabi väga kalliks, sest arstid peaksid end selle vastu piisavalt kindlustama,» lisas ta.

Regionaalhaigla õigusteenistuse juhataja Aivi Karu lisas, et väga raskete eksimuste puhul on võimalik võtta ka arsti kriminaalvastutusele. «Karistus on siis kohtu määrata, aga põhimõtteliselt on kohtul õigus karistusena rakendada ka arstina töötamise õiguse äravõtmist,» selgitas Karu.

Mardna: komisjon on usalduse saavutanud

Terviseameti järelevalve osakonna juhtivinspektori Peeter Mardna sõnul pöörduti arstiabi kvaliteedi komisjoni poole 2009. aastal 110 korral. Seaduse alusel peab arstiabi kvaliteedikomisjon andma oma vastuse 3 kuu jooksul ja umbes kolmandiku juhtumite puhul on komisjon leidnud, et tegu oli arstiabi kvaliteedi vajakajäämistega.

Põhjuseks, miks eelistavad patsiendid kohtu asemel arstiabi kvaliteedi komisjoni poole pöördumist, pidas Mardna seda, et arstiabi kvaliteedi komisjon on saavutanud oma 15 tegutsemisaasta jooksul elanike ja tervishoiutöötajate hulgas usaldusväärsuse. «Komisjoni otsused ja eksperthinnangud on olnud mõlemaid pooli rahuldavad,» märkis Mardna.

Komisjoni juht meenutas, et nende aastate jooksul on paaril korral siiski juhtunud ka seda, et pärast komisjoni otsust läheb patsient edasi kohtusse.

Tagasi üles