Pole loomulikult mingit kinnitust, et neid tõesti nii palju on, samuti ei jõua paljud lapsi ihaldavad tegelased õnneks oma fantaasiatest kaugemale. Põhja politseiprefektuuri kriminaalosakonna lastekaitse talituse juhi Pille Alaveri hinnangul võib n-ö tegutsevaid pedofiile olla Eestis vähemalt 500.
Kui Alaverile ja tema juhitavale alaealiste füüsilise ja seksuaalse väärkohtlemise vastu võitlemise töögrupile on paljud neist teada (lastekaitsetalituse mitteametlikus andmebaasis kajastub üle paarisaja nime), siis kuidas saab oma järeltulijaid kaitsta lapsevanem, kui tegelikult võib meist igaühe kõrvalmajas elada pedofiil?
Kuna Eestis pole kohustust elukohta registreerida, ei tea praegu sageli isegi politsei, kuhu suundus vanglast vabanenud lastevägistaja. Mida on riik ette võtnud ja kavatseb ette võtta selleks, et lapsi senisest enam «kommionude» eest kaitsta?
Mullu jõustus nn lastega töötamise keelu eelnõu, mis pani lastega töötavatele asutustele kohustuse inimese tööle võtmisel kontrollida, ega tegu pole lastevastaste seksuaalkuritegude eest karistatud isikuga.
Samuti annab seadus nüüd ka lastevanematele võimaluse õigustatud huvi korral karistusregistrisse päring teha.
«Õigustatud huvi on näiteks see, kui soovitakse lapsehoidjat tööle võtta või last eratreeneri juurde saata,» selgitas justiitsministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Ivi Papstel.
Samuti võib karistusregistrile taotluse teha ema, isa või hooldaja, kes on mures, kuna naabrimees on üritanud näiteks kaheksa-aastasele tütrele kahtlaselt läheneda.
Sellisel juhul otsustab registripidaja taotluse põhjal, kas huvi on õigustatud. Ja kui ta leiab, et on, siis väljastab mures lapsevanemale jah- või ei-stiilis vastuse, kas antud isik on kunagi süüdi mõistetud laste seksuaalse kuritarvitamise eest.
Samuti on ministeeriumis valmimas eelnõu, mille järgi saaks isikut edasi vangis hoida ka pärast seda, kui talle mõistetud karistus on juba kantud.
«Kui on põhjust arvata, et isik võib kuritegusid jätkata ja on ühiskonnale ohtlik, ei lasta teda välja,» selgitas Papstel.
Lisaks kaalub justiitsministeerium Papsteli sõnul tõsiselt võimalust muuta süüdimõistetud seksuaalkurjategijatele kohustuslikuks oma elukoha registreerimine. «Praegu pole teada, kus ta elab, kellega elab ja ega sellel naisel, kellega ta võib-olla elab, pole näiteks kaht pedofiilile just sobivas vanuses last,» tõdes Alaver.
Karistusseadustiku nii-öelda pedofiiliaparagrahve pole esialgu plaanis karmistama hakata, märkis Papstel. Kuid tuleval aastal kavatseb ministeerium üle vaadata ja analüüsida, kuidas on pedofiiliakuritegude eest karistatud isikuid puudutavad seadusesätted toimima hakanud.
Sellega seoses vaadatakse üle ka praegused karistused. «Ei saa välistada, et need seejärel karmistuvad,» ütles Papstel.
Näiteks USAs on olemas kõigile kättesaadav avalik seksuaalkurjategijate register, mis sisaldab nii süüdimõistetu nime, kodust aadressi, andmeid kuriteo ja karistuse kohta ning lisatud on ka foto ja välimuse detailne kirjeldus. Eestis niisuguse avaliku andmebaasi loomist plaanis ei ole. Peamiselt viitavad ametnikud põhjusena Eesti väiksusele ja liiga suurele omakohtu võimalusele.
Küll oleks politseinike ja prokuröride hinnangul endiselt suur vajadus vaid jõustruktuuridele ja näiteks sotsiaaltöötajaile kasutamiseks mõeldud põhjaliku registri järele.
Kui registris oleks lisaks nimedele, tegudele ja karistustele kirjas ka olulised pisidetailid – nagu näiteks see, et pedofiil A eelistab kuue-aastasi blonde tüdrukuid ja paneb neile liginedes alati näpu seljale, oleks politseinikel kuriteo korral oluliselt lihtsam juba teadaolevaid lasteahistajaid kätte saada.
Tüüpiline ohver aastal 2007
• 81% olid tüdrukud
• 53% olid kurjategija
tuttavad või sugulased
Tüüpiline pedofiil aastal 2007
• 100% kahtlustatavatest olid mehed
• 56% olid 30–55-aastased
• 95% olid Eesti kodakondsusega
• 95% panid teo toime üksi
Allikas: justiitsministeerium
Täpsustus
Eilses Postimehes avaldasime süüdi mõistetud seksuaalkurjategijate nimekirja. Marek Palosoni nimelisi mehi on Eestis mitu, seksuaalkuriteos süüdi mõistetud Paloson on sündinud aastal 1983. Samuti seksuaalkuriteos süüdi mõistetud Vello Mahon on sündinud aastal 1933.
Vello Kütt, sündinud 1951, mõisteti süüdi mitte kahe alla 14-aastase tüdruku vägistamise eest, vaid nendega suguühtesse astumise ja sugulise kire rahuldamise eest. (PM)
