Jänes: meie rahajagamises pole midagi kriminaalset

Veiko Pesur
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laine Jänes
Laine Jänes Foto: Toomas Huik

Kultuuriminister Laine Jänes ütles vastuseks riigikontrolli etteheidetele raha jagamise kohta, et nende tegemistes ei ole midagi kriminaalset ja selline süsteem on kasutusel olnud juba palju aastaid.


Riigikontrolli auditi kohaselt ei järgi kultuuriministeerium teatritele ja kontserdiorganisatsioonidele toetuste eraldamisel etendusasutuse seadust. Kontserttegevuse rahastamisel ei järgita sisulisi ega protseduurilisi nõudeid. Teatrite rahastamiseks välja töötatud süsteem ei vasta seaduses kirjeldatud alustele.

«Kindlasti ei saa öelda, et selles kõiges on midagi kriminaalset. See süsteem ei ole paari viimase aastaga tekkinud, vaid loodi 90ndate keskel. Ma loodan, et me saame riigikontrolliga kokkuleppele,» lausus minister Laine Jänes Vikerraadio «Reporteritunnis».

Jänes sõnas, et tegelikult ei olnud riigikontrolli audit ministeeriumile mingisugune üllatus. «Riigikontroll on sel teemal ministeeriumiga juba kolm-neli kuud läbirääkimisi pidanud. Meie vastavad osakonnad ja asekantsler on seda väga püüdlikult riigikontrollile selgitanud. Ja praegu täiendamisel oleva seaduse puhul saab neid märkusi arvestada, see on väärtuslik lisamaterjal ja selle eest suur aitäh,» kõneles Jänes.

Ka sel etteheitel, et ministeeriumi, kultuurkapitali ja hasartmängumaksu nõukogu toetustel pole selgelt üksteisest eristuvat rolli ning puuduvad piisavad põhjendused kolme eraldiseisva süsteemi ülalpidamiseks, pole Jänese kinnitusel mingit alust. Selline rahajagamise süsteem on ministri sõnul euroopalik tava ning nii on asi toiminud palju aastaid. «Inimestele, kes numbritega tegelevad, võivad mõned asjad ratsionaalsed tunduda, kuid kultuuriprojektide puhul ei saa alati mõelda, et hoiame raha või inimesi kokku. Mida rohkem inimesi saab asja üle otsustada, seda demokraatlikum tuleb otsus.»

Kui rahade eraldamise üle otsustamine anda ühe organi või nõukogu kätte, siis võib ministri hinnangul tulemus olla subjektiivne. «Eesti on väike ja on inimesi, kes kuuluvad mitmesse otsuseid langetavasse organisse ja võib juhtuda, et mõni otsus on seotud mõne otsuseid langetava inimesega,» tunnistas minister. Kuid tema kinnitusel langetatakse otsused sel puhul alati seadustest lähtuvalt ja asjasse puutuv isik otsuse langetamisel ei osale.

Minister märkis, et nad püüavad riigikontrollile tõestada, et sel kombel asjade ajamine on vajalik. «Me püüame enda eest võidelda. Me ei ole jäärapäised ega tao endale vastu rinda. Mis on ratsionaalne ja mida me parandada saame - seda teeme,» lubas Jänes.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles