Kiisler: omavalitsused mõtlevad väga tõsiselt ühinemisele

Иллюстративное фото.

FOTO: Lennart Rikk

Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva regionaalministri Siim Kiisleri sõnul on omavalitsused hakanud majandusraskuste süvenedes väga tõsiselt kaaluma ühinemist.

Kiisler märkis, et praegu tegelevad omavalitsused küll peamiselt 2010. aasta eelarvega, kuid kui esimesed tagasilöögid saavad silutud ning tulubaas mingil tasemel stabiliseerub, tuleb neil edasi mõelda, kas ja kuidas saaks jõud ühendada.

Tema sõnul kaaluvad omavalitsusjuhid juba praegu väga tõsiselt ühinemist ning kompavad nii ametlikult kui mitteametlikult naabrite meeleolusid.

«Kui veel poolteist aastat tagasi oli kuulda bravuurseid väljaütlemisi, et meil on kõik hästi, siis nüüd on suhtumine palju kainem: nähakse probleeme ja kindlasti otsitakse neile ka pragmaatiliselt otsa vaadates lahendusi,» ütles Kiisler BNSile. «On selge suundumus, et väga tõsiselt arutatakse ühinemist.»

Kiisleri sõnul ei ole paista, et majandus pöörduks pärast kiiret kasvu ja sellele järgnenud langust uuele kiirele tõusule ning vahele tuleb stabiliseerumisperiood, mis tähedab, et paljud probleemid ei kao.

Ta märkis, et mida väiksem on omavalitsus ja mida rohkem sõltub see ühest või kahest kohalikust tööandjast, seda suuremat mõju omavad sündmused, nagu näiteks Loksa laevatehase töötajate koondamine.

Kiisleri sõnul ei paista sellised riskid majanduskasvu perioodil välja, kui kui olud muutuvad, tekivad probleemid, millele on väga raske reageerida. «Omavalitsuste kõige suurem tuluallikas on üksikisiku tulumaks ning eriti asulates, kus kohapeal elavad inimesed käivad sealsamas ettevõttes tööl, võib omavalitsuste õnn kiirelt pöörduda,» nentis ta.

Kuigi üleöö on omavalitsustel Kiisleri sõnul keeruline olukorda muuta, peaksid nad olema ettevaatlikud oma kulutustega ja mitte võtma endale suuri laene, mille maksmisega võidakse tulubaasi langedes hätta jääda.

«Pikemaajaliselt peavad omavalitsused väga tõsiselt mõtlema, kuidas aidata kaasa töökohtade loomisele oma koduvallas või -linnas. Loomulikult on see raske, need on pikaajalised tegevused, aga kes sellele laiemalt mõtlevad, neil on ka riskid väiksemad,» lausus ta.

Kiisler lisas taasühinemistest rääkides, et riskid on väiksemad muidugi ka siis, kui omavalitsused on suuremad ning nii elanikke kui tööandjaid on rohkem. «See ei anna küll garantiid, et ei tehta liiga riskantseid otsuseid, aga ei sõltuta nii järsult ühe ettevõtte saatusest,» ütles ta.

Tagasi üles