Putin kutsus Poola kolleegi Katõni mälestusüritusele

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Donald Tusk (paremal) ja Vladimir Putin möödunud aastal Sopoti hotellis.

FOTO: Reuters / Scanpix

Poola peaministri esindaja kinnitusel soovib Venemaa Föderatsiooni peaminister Vladimir Putin koos Poola kolleegiga meenutada 70 aasta möödumist Katõni veresaunast.


Peaminister Donald Tuski esindaja Pawel Grasi kinnitusel helistas Putin isiklikult Poola valitsusjuhile, et paluda tal osaleda aprillis Venemaa lääneosas Katõnis toimuval mälestusüritusel, vahenda uudisteagentuur AFP.

«Peaminister Putin rõhutas, et ta mõistab Katõni olulisust Poolakate mälus,» selgitas Gras. «Peaminister Putini sõnul on ühine kohalolek tseremoonial sümboolse tähtsusega.»

Grasi kinnitusel võttis Tusk Vene valitsusjuhi kutse vastu, nimetades seda väga oluliseks sammuks kahe riigi vaheliste suhete parandamisel. Kuigi tseremoonial on enne Tuski osalenud ka varasemad Poola peaministrid, pole visiit kunagi toimunud ametlikult.

«See on esimene kord, kui Venemaa on algatanud sellise mälestusürituse. See on esimene kord, kui Vene peaminister ja Poola peaminister avaldavad koos austust Katõni ohvritele,» ütles Poola riikliku mälestusühingu juht Andrzej Przewoznik.

Putini kõneisiku Dmitri Peskovi kinnitusel on Katõnil laiem tähendus. Tema sõnul on tegemist kohaga, kus lisaks Poola ohvitseridele tapeti 1930ndate aastate lõpus poliitiliste repressioonide tagajärjel hulgaliselt Nõukogude Liidu kodanikke ning hiljem lasid natsionaalsotsialistiku Saksamaa sõdurid seal maha ka Punaarmee võitlejaid.

Pärast seda kui NSV Liit oli vastavalt Molotov-Ribbentropi paktile okupeerinud 1940. aastal Poola idaosad ja vahistanud muuhulgas sealsed haritlased, riigitöötajad ja sõjaväelased, võttis NLKP poliitbüroo vastu üle 20 000 vangi hukkamisotsuse.

Smolenskist 20 kilomeetri kaugusel asuvas Katõni metsas lasti maha tuhandeid Poola ohvitsere ja politseinikke. Lisaks hukati neid üle kogu maa asuvates NKVD keldrites ning Ukrainas ja Valgevenes.

Pärast NSV Liidu taganemist kujunes Katõnist propagandistlik sümbol. Poola okupeerinud natsionaalsotsialistliku Saksamaa väeosad teatasid, et on avastanud NKVD poolt hukatute massihaua, kuid NSV Liit lükkas veretöö sakslaste kaela.

Teise maailmasõja lõppedes kujuneski sellest niiöelda ametlik versioon, kuid poolakatele oli tõde teada ja seetõttu otsustasid kommunistlikud võimud Katõnist rääkimise üldse keelata.

NSV Liit tunnistas end kuritöös süüdi alles 13. aprillil 1990. aastal, kui kommunistliku impeeriumi viimane juht Mihhail Gorbatšov teatas, et Katõni veresauna pani Jossif Stalini käsul ning kommunistliku partei ja valitsuse tippjuhtide isiklikul heakskiidul toime NKVD.

Sellele vaatamata ei kuulutanud toimunut inimsusevastaseks kuriteoks ja leiti, et selle eest vastutavad ainuisikuliselt NSV Liidu tolleaegsed juhid.

Vene sõjaväeprokuratuur uuris küll tapmisi, kuid 2004. aasta septembris uurimine lõpetati, kuna Katõnis toimunut ei peetud sõja- ega inimsusevastaseks kuriteoks. Hiljem on kohus omaste hagid tagasi lükanud, viidates kuriteo aegumisele ja asjaolule, et sellise kaebuse võivad esitada ainult isikud, kelle õigusi on rikutud.

Tagasi üles