Valga kultuurikeskuses võib 18. aprillil näha lavastust, mida sellisel kujul, nagu see sel õhtul olema saab, pole kindlasti veel keegi kusagil näinud. Tegu on looga, mis loob end igal etendusõhtul üha uuesti ja võtab ikka pisut eelmisest korrast erineva kuju.
Niisiis – Valka jõuab Ugala teatri noorimate näitlejate päris oma lavalugu "Koturnijad ehk Kui nalja ei saa, siis meie ei mängi".
Selle hoogsa ja mängulise lavastuse loojaiks on kuus noort näitlejat – Maria Soomets, Kadri Lepp, Carita Vaikjärv, Ott Aardam, Karol Kuntsel ja Priit Võigemast. "Koturnijad" on neile noortele olnud tõsine väljakutse.
Teater pakkus võimaluse teha päris oma lavastus ja andis materjali valikuks täiesti vabad käed. Selle "oma loo" leidmiseks lugesid nad läbi riiulite kaupa näitemänge, vaidlesid ja valisid.
Lõpuks vormus lavastuse tekst proovide ja improvisatsioonide käigus.
Iga päev võib kaasa tuua oma nalja. Ja "Kui nalja ei saa, siis meie ei mängi", ütlevad nad ju loo pealkirjaski.
Lavastajaohje hoidva trupiliikme Maria Soometsa sõnul on "Koturnijad" noorte näitlejate tervitus oma publikule. See tervitus on julge ja elurõõmus, kirev ja lustakas. Selles loos pole kurjust ega kibedust, kellelegi ei üritata "ära panna", midagi ei taheta põrmustavalt välja naerda. Koturnijate naer on hele ja helge naer.
Seniste etenduste (mille arv läheneb jõudsalt poolele sajale) publiku rõkkav vastuvõtt on tõestuseks, et just sedasorti naeru me vajamegi. Ega muidu poleks tekkinud lavastusele juba oma fänniklubi, kes lugu ikka ja jälle vaatamas käivad. Ja mitmedki lavastusest pärit fraasid on juba kaasaegseks folklooriks muutumas.
Loo pealkiri "Koturnijad" viitab Vana-Kreeka lavajalatsitele ning tegevus leiabki aset antiikses Ateenas, suure draamafestivali aegu. Näitekirjanik Triumfos on oma trupiga kindlalt nõuks võtnud see festival ära võita, ent veel tund enne esietendust pole tema näidendil lõppu. Tegevusse sekkub rida tegelasi, mõned neist kaunikesti veidrad ...
Kindlasti ei tasu sellest loost otsida mingit ajaloolist tõde, Kreekat võiks võtta lihtsalt kui teatrikunsti hälli tähistavat märki, ütleb Maria Soomets.