Ministrid taunivad venekeelsele meediale saadetavaid valesõnumeid
4. veebruar 2010, 13:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas sõnas tänasel valitsuse pressikonverentsil, et äärmiselt taunitav on olukord, kus info jõudmine inimesteni sõltub nende rahvusest ja keelest.
Lukas sõnas, et võidelda tuleb selle vastu, et üks erakond kasutab oma sõnumite võimendamiseks kahte eraldi inforuumi. Minister tõi näiteks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, mille kohta Keskerakond saatis välja venekeelse pressiteate, mille järgi olevat seaduse põhiline eesmärk läbi viia tõeline koolide puhastamine ja ebameeldivate koolide sulgemine.
«Seda tehakse ainult venekeelses inforuumis, venekeelsele meediale saadetud teadetes, eestikeelsena seda ei saadeta. Sellise killustatuse vastu peame me olema. Rääkimata sellest, et see info on väär,» rääkis Lukas.
«Erinev info erinevatele lugejatele ja venekeelse elanikkonna ässitamine riigi vastu tuleb hukka mõista,» lisas ta.
Minister kõneles, et erakonnad on suunatud Eesti riigi ülesehitamisele ja nende käes on avaliku arvamuse kujundamiseks laiaulatuslik arsenal. «Nad peaksid riiki vastutustundlikult ühtsena ehitama, mitte ühte osa elanikkonnast teise suhtes üles ässitama.»
Peaminister Andrus Ansip lisas, et erinevad sihtgrupid saavadki erinevat infot. «Kõigile ühesugust infot saata pole mõistlik. Aga info peab olema aus ja objektiivne ega ei tohi olla aluseks pingete tekitamisele ühiskonnas,» rääkis Ansip.
Lukas märkis veel, et mõistab Narva ja Tallinna linnavalitsuste dilemmat. Tallinn hakkab oma koolivõrgus muudatusi tegema, samamoodi ka Narva. «Püütakse luua aga sellist fooni, et muudatustes on süüdi valitsus. Kui omavalitsused peavad midagi tegema, siis ei ole vaja jätta muljet, et kõiges on süüdi riik. Aga seda muljet püütakse massiivse kampaaniaga jätta.»
Välisminister Urmas Paet märkis, et loomulikult on taunitav see, et vene- ja eestikeelne meedia saab erinevat infot ja ära ei öelda petmisest, et ühiskonna sidusust lõhkuda. «Suur roll on siin ka ajakirjanikel, kellele need sõnumid saadetakse,» ütles ta.
Välisministri sõnul alavääristab selline käitumine ajakirjanikke, kellelt eeldatakse praegusel juhul, et ta ei kontrolli infot, vaid paiskab selle kohe lugejateni.