Uus abivahend muudab Ämblikmeheks

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased leiutasid abivahendi, mis muudab Ämblikmeheks
Teadlased leiutasid abivahendi, mis muudab Ämblikmeheks Foto: wikipedia. org

USA Cornelli ülikooli teadlased leiutasid abivahendi, mille abil on võimalik siledatel seintel liikuda nagu Ämblikmees.

Teadlased said selleks inspiratsiooni põrnikalt, kes suudab end hoida lehel tema kehakaalust 100 korda suurema jõuga, kirjutab Live Science.

«Põrnika keha võib toota midagi elektri sarnast. Ta kasutab ära lehepinna poore ja niiskust, mis ta elektri abil nagu sinna kinni kleebib,» selgitasid uurijad.

Teadlaste sõnul saab selle loodusfenomeni põhjalt luua kleepuvaid jalatseid või kindaid.

Cornellis välja töötatud abivahend koosneb metallist ja silikoonist  kolmekihilisest plaadist, mis ei ole paksem kui krediitkaart.  Seadme ülemisel plaadil on väikesed augud, mille diameeter on paarsada mikronit (miljondik meetrist). Teisel, alumisel plaadil on vesi. Nende kahe vahel on poorne kiht. Üheksavoldised patareid tekitavad elektrivälja, mis surub alumise plaadi vee läbi ülemise plaadi aukude pinnale.

Pinnal olevad väikesed veepiisad võimaldavad plaadil haakuda mõne teise pinnaga umbes samal viisil nagu kaks märga klaasitükki kokku pannes. Kui elekter ära võtta, laguneb kogu süsteem koost.

«Kui sellised aparaate teha palju, siis võib saada just sellise abivahendi, milles on tugevad kleepuvad-haarduvad jõud,» selgitas biomolekulaarinsener Paul Sheen.

Teadlaste sõnul tuleb nende loodud abivahendit edasi arendada, et saada midagi sellist, mis aitaks inimestel ehitisi mööda liikuda nagu Ämblikmees.

Katsevahendil on 1000 auku ja see suudab hoida 30 grammi ehk umbes 70 kirjaklambrit. Kuid katsed näitasid, et suurema arvu ja väiksema läbimõõduga aukudega saab 2,5- sentimeetrise läbimõõduga ümar vahend hoida üleval kuni 6,7-kilogrammist raskust.

Veel üheks võimaluseks oleks augud katta membraanidega, kasvatades sellega survet.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles