Tööturudebattidest paistavad üha enam valimiste kõrvad
Juhtkiri: töötud poliitvõitluses
5. veebruar 2010, 01:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töökoht võib ühel halval päeval kaduda, aga kodaniku põhiõigusi ei saa demokraatlikus riigis keegi kärpida ega koondada. Näiteks valimisõigust, ja seda poliitikud juba ei unusta.
Tööpuuduse kaardile mängis Keskerakond edukalt juba enne sügisesi kohalikke valimisi. Mida ütles parteijuht vastuseks küsimusele kolmest pealinna suurimast probleemist? Töökohad, töökohad, töökohad! Ja pälvis mõnegi muidu kriitilise vaatleja tunnustuse.
Nüüd kui töötute arv on ületanud 100 000 piiri, kordub sisuliselt sama mantra artiklist artiklisse ning on kõlanud kõigi suuremate erakondade esimeeste suust.
Keskerakonna esimees Edgar Savisaar (5.12.09): «Meie poliitika on see, milles nähakse abi tööpuuduse vastu. Meie poliitika on see, millest loodetakse tuge peredele, keda majanduskriis ähvardab jätta koduta.»
Reformierakonna esimees, peaminister Andrus Ansip (12.12.09): «Ma panen kõigile eestimaalastele südamele suhtuda kõigisse täna raskete majandusoludega võitlevatesse kaaskodanikesse mõistvuse ja toetusega. Iga inimene on Eestis väärtus, mitte keegi ei tohi jääda kõrvale ühiskonnast ja võimalusest tulevikus tööturule naasta.»
IRLi esimees Mart Laar (31.01.10): «Peamine mure Eesti inimese jaoks on, kas mul homme töökoht on, mis saab juhul, kui ma peaksin töö kaotama, mu kodust, mu perest, mu lastest. Just nendele küsimustele peab Isamaa ja Res Publica nüüd ja kohe oma peamise tähelepanu pöörama. Alustagem tööst – täpsemalt töökohtade loomisest.»
Isegi kui majandus jalad jälle kindlalt maha saab ja kasvamagi hakkab, pole töökohtade kiiret tärkamist loota. Sestap leiavad ka poliitikud põhjuse üksteise võidu häält teha – juba tuleval aastal valime ju taas parlamenti.
Poliitilise vastanduse tekitab valik lühi- ja pikaajaliste tegevuskavade vahel, millest esimesed oleksid näiteks sotsiaalsed töökohad ja otsetoetused, teisel juhul tekiksid need läbi eri investeeringute. Esimene kui kiirem ja nähtavam tee on kampaania seisukohalt muidugi ahvatlevam. Samas vajavad näiteks 500 koondatud Loksa laevaehitajat ka kohest abi, mitte ainult ladusat juttu.
Rahvaliit, kes korraldab tuleval teisipäeval Toompeal tööpuuduse-teemalise ümarlaua, hoiatas poliitikuid (iseend ilmselt sealhulgas) kasutamast töötute armeed poliitilise malakana. «Poliitikutel peaks olema rohkem vastutustunnet, kui nad töötuse teemal sõna võtavad,» ütles erakonna esimees Karel Rüütli pressiteates.
Elame-näeme. Rüütlil ja kõigil teistel avaneb võimalus oma ideedega lagedale tulla ja oma riigimehelikkust tõestada õige pea. 16. ja 18. veebruaril arutab riigikogu olulise tähtsusega riikliku küsimusena tööhõivet ja uute töökohtade loomist.