Teadlased püüavad Nabala karstiala kopa eest kaitsta

Madis Filippov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Repro

Juba aastaid tahavad paekivikaevandajad Nabala karstialal koppa maasse lüüa. Teaduste akadeemia aga saadab järgmisel nädalal keskkonnaministeeriumile ettepaneku tundlikku ala veel põhjalikult uurida ning vajadusel kaitsealade piire nihutada.

Sellel maa-alal on ka väljaspool praeguste kaitsealade piire loodusväärtusi, mis väärivad tähelepanu ja kaitset,  väitis teaduste akadeemia looduskaitse komisjoni esimees Urmas Tartes. Ka on ainulaadne ala eriline veesüsteem.

Et salajõgedega looduskaunis karstipiirkonnas on kvaliteetne  lubjakivi, on see kirjas aktiivse varuna ning koht nimetatud riikliku tähtsusega lubjakivimaardlaks. Aga kaevandada tuleks põhjavee alt, väga sügavalt. Kuidas seda teha?

Tartese sõnul tuleks esmalt teha korralik ülevaatus, kas pole ehk vaja kaitsealade piire muuta. Tuleb uurida kaevandamise mõju kogu piirkonnale, sest piirkonda tahetakse teha seitse lubjakivikarjääri.

«Et geoloogide andmed on vastuolulised, näitab, et meil tegelikult pole selle ala kohta piisavalt teavet,» lisas Tartes ning tõi näiteks, et mõned räägivad kaevanduse kahjulikust mõjust põhjaveele, teised ütlevad, et mõju pole.

Tartese sõnul kavatseb teaduste akadeemia saata keskkonnaministeeriumile järgmisel nädalal vastava ettepaneku. «Missuguses staatuses peaks see ala jätkama, peaks selguma pärast lisauuringuid,» rääkis Tartes.

«Tegema peaks märksa laiema uuringu,» rääkis ka Eesti Mereakadeemia hüdrometeoroloogia õppetooli juhataja Kat­rin Erg. «Keskkonnamõjude hinnang tehakse ühe karjääri jaoks, aga nende koosmõju võib olla ettearvamatu.»

Erg lisas, et kui on tegemist karstipiirkonnaga, tuleb kaevandamisse suhtuda väga ettevaatlikult.

Karstialade kaitseks on Nabalaga seotud neli valda üritanud juba mitu aastat kaitsealasid luua. Kohila vald moodustas mullu mais planeeritud paekarjääri piirkonda Pahkla maastikukaitseala. Seal kavatseb kaevandama hakata Kiirkandur, kes vaidlustas otsuse kohtus.

«Pahkla maastikukaitseala eesmärk on Kohila vallas asuva karstiala veerežiimi säilitamine, looduslike ja poollooduslike koosluste ning ohustatud liikide elupaikade hoidmine,» rääkis Kohila valla keskkonnanõunik Ingrid Võrno. Kas see on piisav põhjendus, peaks selguma kohtuvaidluses. Praegu pole kaevandaja keskkonnamõjude hindamist tellinud.

Saku vallas algatati Tagadi maastikukaitseala loomine. Piirkonda on planeeritud viis karjääri. Valla keskkonnaspetsialisti Maigi Meri sõnul on kaitseala eesmärk kaitsta rohevõrgustiku tuumala ja karstipiirkonna terviklikkust ning kaitsealuste taimeliikide kasvukohti. Keskkonnamõjude hinnang on jõutud teha sealse Nõmmküla karjääri kohta.

«Uurimuses kasutatakse tüüp­andmeid,» kritiseeris Erg KMH dokumenti, rõhutades, et tegemist on karstialaga. «Lähenetakse sama metoodikaga nagu tavaolukorrale.»

Kiili vald kavatseb moodustada Kurevere maastikukaitseala, vastav otsus võetakse ilmselt vastu sel aastal. Kuigi sinna lubjakivikarjääri ei planeerita, on vallavanem Tarmo Vaigu sõnul tegu nende mõjualaga.

Vaik lisas, et kaitse alla võetakse kogu maastik ja kooslus, kuna vett kaitsta ei saa. «See on piisav põhjendus, sest kui kaevandamine algab, mõjutab see ka veevarustust ja see omakorda kooslusi,» rääkis Vaik.

Siiani on maastikukaitseala loomisega läinud kõige kehvemini Kose vallal, mis moodustas Nabalas 2007. aastal Rahkvälja maastikukaitseala, kus oli keelatud maavarade kaevandamine. Paekivitoodete Tehase OÜ aga pöördus kohtusse ning kaitseala loomine tühistati.

Kommentaar

Rein Raudsep
keskkonna­ministeeriumi nõunik


Mingi ala kaitse alla võtmiseks peab olema seaduses aktsepteeritud ehk uuringutel põhinev põhjendus. Kindlasti ei saa kaitseala luua ainult selleks, et takistada kaevandamist.

Keskkonnaministeeriumi seisukoht Nabala ehituslubjakivi tarbevaru osas ei ole muutunud: tegu on aktiivse varuga. Selle kaevandamise võimalikkuse määravad looduslikud ja tehnoloogilised tingimused. Keskkonnamõju hindamise (KMH) põhjal otsustatakse kaevandamisvõimaluste üle.

Kaevandamisloa andmisel või andmata jätmisel tuleb juhinduda seadustest, kus on nõutud kaevandamispõhise KMH tegemist. Seega ei saa ministeerium nõuda suurema ala uurimist, kui on märgitud kaevandamisloa taotluses.

Samas peab KMH käsitlema mitte ainult kaevandamiskohta, vaid kogu kaevandamisega mõjutatavat ala. Iga järgmine kaevandamisloa taotleja aga peab keskkonnamõju hindama kumulatiivselt.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles