Kannik: NATO pole Venemaa lepitamisel olnud kuigi edukas

Venemaa võidupäeva sõjaväeparaad Moskva Punasel väljakul.

FOTO: AFP / Scanpix

Venemaa uus sõjaline doktriin näitab presidendi julgeolekunõuniku Indrek Kanniku hinnangul, et USA pole oma Venemaa-kursil olnud kuigi edukas.

KUKU raadio saates Välismääraja räägiti täna kahest Venemaal avaldatud dokumendist - Venemaa uuest sõjalisest doktriinist ja Tänapäevase Arengu Instituudi aruandest «21. sajandi Venemaa».

Vene president Dmitri Medvedev kinnitas reedel Venemaa uue sõjalise doktriini ja tuumaheidutuspoliitika põhimõtted järgmiseks kümneks aastaks. Doktriini nimetab sõjaliste ohtudena NATO laienemist Venemaa piiridele ning USA plaani rajada Euroopasse raketitõrjekilp.

Indrek Kannik tõi saates kõneldes esile aspekti, et endiselt peetakse Venemaal suurimaks sõjaliseks välisohuks NATO laienemist. Tema hinnangul näitab see, et USA uus administratsioon pole oma pehmema Vene kursi arendamisel olnud kuigi edukas.

Uut pole

Karel Kaas Rahvusvahelisest Kaitseuuringute Keskusest märkis, et doktriinis Eesti jaoks midagi uut ja katastroofilist ei ole. Ta tuletas meelde, et varasemalt olid Vene ametnikud teatanud märgatavalt jõulisematest plaanidest, mida tegelikult siiski sisse pole kirjutatud. Kaas lisas, et doktriinis pööratakse vähe tähelepanu terrorismile ja teemadele, mis oleksid NATOga head koostöö pidepunktid. Sõjalised ohud on jagatud kaheks - mängu on toodud nüüd ka siseriiklikud sõjalised ohud.

Diplomaat Harri Tiido tuletas meelde, et alguses pidi doktriin valmis saama juba detsembris. Valmimise venimine näitab tema hinnangul, et osaliselt oli tarvis dokumenti veel ümber teha. Ka Tiido rõhutas, et varasemate juttude ja tegeliku doktriini vahel on suuri erinevusi. Näiteks vihjati varem uude doktriini sisse kirjutatavale võimalusele anda ennetav tuumalöök ja kasutada tuumarelva ka lokaalses konfliktis, mis tegi murelikuks eelkõige Gruusia inimesi. Tegelikult on tuumarelva kasutamise künnis doktriinis siiski kõrgemaks jäänud.

FSB kadumine?

Aruande «21. sajandi Venemaa» koostas President Dmitri Medvedevi rajatud mõttekoda ja raportis tehti näiteks ettepanek, et Venemaa peaks oma poliitilist süsteemi radikaalselt muutma. Soovitati taastada regionaalsete kuberneride otsevalimine, saata laiali siseministeerium ning luua korralik mitmeparteisüsteem

Harri Tiido sõnul on selle aruande suurim viga 1990. aastate reformide meenutamine. Aruandes märgitakse, et reformid jäid kahjuks lõpetama. Tiido sõnul toob selle aja meenutamine Venemaal kaasa negatiivsed reaktsioonid. Tiido lisas, et aruande soovitused, pöörata tagasi presidendi ametiaeg, kärpida armeed ja likvideerida FSB, on huvitavad. Ta märkis, et kui tõsiselt FSB likvideerimist plaanitakse, selgub lähiajal. Kui plaan tõsine, siis hakkavad selle plaani ellu viijad Tiido hinnangul kaduma, satuvad õnnetustesse või saavad salapärase mürgituse.

Kaas ütles, et tema jaoks on küsimus, mis on selle aruande mõte. Kas see on sihiteadlik läänele suunatud mäng? Teine küsimus on, mis on aruande mõju. Ametlikes meeidakanalites sai aruanne vähe tähelepanu.

Tagasi üles