Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/08/23/225190t1h46dd.jpg)
/nginx/o/2010/01/08/293424t1hb6fa.jpg)
Linnadesse kogunenud tavapärasest suuremad kogused teedelt kokku lükatud soolasegust lund ei ohusta keskkonnaministeeriumi hinnangul kevadel sulama hakates põhjavett.
Järva, Hiiu ja Harjumaal Keila teemeistripiirkonnas riigimaanteid hooldava Nordecon Infra AS juhatuse esimehe Erkki Suuroru sõnul võib nende kolme piirkonna põhjal väita, et soola on sellel talveperioodil seni kulunud tavapärasega võrreldes umbes 15-20 protsenti rohkem.
«Eelkõige oli soolakulu perioodi mõistes suurem 2009 detsembris ja 2010 jaanuari esimeses pooles. Hiljem on olukord normaliseerunud ning oluliselt suuremat kulunormi võrreldes eelnevate aastatega märgata ei ole,» lisas Suurorg.
Palju lund ei tähenda palju soola
Ligi 10 aastat Eestis teehooldusega tegelenud firma juhi sõnul ei tähenda külm ja lumerohke talv automaatselt rohkem soolade puistamist teedele.
Tema sõnul on ekslik tavapärane arusaam, et külm ja lumerohke talv suurendab märgatavalt maanteedel kasutatava soola kulu.«Seda mõjutab eelkõige temperatuuri pidev kõikumine 0 kraadi lähistel ja kõrge õhuniiskus,» selgitas Suurorg.
Keskkonnaministeeriumi veeosakonna spetsialist Heddy Riismaa sõnul ei ole kloriidioon lisatud saasteainete ega ohtlike ainete nimekirjadesse. See tähendab ühtlasi, et ei ole piirangut, kui palju kloriide talvel teedele maha panna võib.
Põhjavee osas on keskkonnaministri eelmise aasta lõpust pärineva käskkirjaga kehtestatud kloriidioonide piirnormid kolmele põhjaveekogumile 28-st.
«Samal ajal on need piirnormid kehtestatud eesmärgiga hinnata põhjavee liigtarbimist, mitte põhjavee reostumist. Kuna sügavate põhjaveekihtide puhul näitab kloriidioonide sisalduse tõus merevee tungimist põhjaveekihti ja seega ka põhjavee liigtarbimist,» selgitas Riismaa.
Reostus piirdub teepervedega
2003. aastal valmis TTÜ teedeinstituudis uuring transpordi saastemõjudest ja nende vähendamise võimalustest, mis käsitleb ka teedele soolade puistamise ohte.
Uuringust selgusid üldised suundumused kloriidi puistamisega seoses. Näiteks lisandub teede soolatamise perioodil talvisel ajal kloriididesisalduse kasvuga koos muu saaste sisaldus sademevees.
Samuti, et kloriidide kasutamine talviseks libedustõrjeks suurendab ka muu saaste sisaldust teedelt äravoolavas sademevees, teedeäärses pinnases ja lõpuks põhjavees.
Riismaa sõnul Eestis sellist ohtu hetkel siiski ei ole ning seda tõestati ka antud uuringuga.
«Uuringust selgub, et libedustõrje tagajärjel on suurenenud kloori kontsentratsioon 0-20 sentimeetri sügavuseni maapinnalt ja kuni 2 meetri kauguseni sõiduteest. Seega ei ole Eesti põhjavee ja pinnavee seisund ohustatud libedustõrje tõttu,» selgitas Riismaa.