Reisidokumendita piiriületus toob kaasa rikkumise

Raul Sulbi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ID-kaardid.
ID-kaardid. Foto: Aivar Aotäht

Lääne Prefektuuri haldusalas Pärnu maakonnas Tallinna-Pärnu-Ikla maanteel on käesoleva aasta jaanuaris tabatud 40 riigipiiri seaduse rikkujat, rikkumised olid seotud juhtumitega, kus Eestisse saabunud välisriigi kodanikel ei olnud esitada politsei- ja piirivalveameti (PPA) patrullile kehtivat reisidokumenti.

Jaanuaris registreeritud 40 juhtumist oli kuuel juhul tegemist kolmanda riigi kodanikega ning 34 rikkujat pärinesid Euroopa Liidu liikmesriikidest, enamjaolt Läti
Vabariigist, vahendas PPA lääne prefektuuri pressiesindaja.

Kõigi seaduse rikkujate suhtes alustati väärteomenetlust ning määrati rahatrahv kehtiva reisidokumendi puudumise eest 5-10 trahvühiku ulatuses, ehk 300-600 krooni.

Sageli on seaduse rikkumise põhjuseks inimlik eksimus või unustamine. Ehkki Eesti Vabariik liitus 21. detsembril 2007 ühtse Schengeni viisaruumiga, ei tähenda see seda, et välisriigis reisides võiks kehtiva reisidokumendi koju unustada.

Eestisse saabuval Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna või Šveitsi Konföderatsiooni kodanikul peab kaasas olema kehtiv reisidokument või isikutunnistus, mille on välja andnud vastava piirkonna pädev asutus.

Politsei- ja piirivalveameti Pärnu kordoni juht Erki Timusk soovitab mugavaks reisimiseks kasutada ID-kaarti, ning kellel seda veel ei ole, siis soovitab ta vastava taotluse kaardi saamiseks Politsei- ja Piirivalveametisse esitada. ID-kaarti on käepärane rahakoti vahel kaasas kanda ning selle dokumendiga on võimalik kõik
Euroopa Liidu liikmesriigid läbi sõita.

Samuti tuletab Erki Timusk meelde, et juhiload ei ole reisidokument ning ainult juhilubadega piiriületusest soovitab ta hoiduda, sest see võib kaasa tuua rahatrahvi. Eesti piiril on riigipiiri seaduse rikkumise puhul võimalik isikut karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, ehk kuni 12 000 krooni.

Seoses piiriületusega tuletab Timusk veel meelde, et alates käesoleva aasta jaanuarist on piiriribal keelatud igasugune tegevus, mis ei ole seotud piirimärkide ja piiririba korrashoidmise ja kontrollimise ning riigipiiri valvamisega. Seetõttu tasub matkajatel, suusatajatel, ATVga sõitjatel, metsalangetajatel ja teistel olla
tähelepanelik, sest piiriribal ebaseaduslik viibimine on karistatav rahatrahviga kuni 200 trahviühiku ulatuses.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles