Pritsimehed aitavad hädasid vältida

Vilja Kohler
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kavilda pritsimeeste seltsi liige ja Puhja päästekomando pealik Kaido Õunapuu kinnitab teenekat UAZi lumest pühkides, et masin võiks veel vabalt päästetööd teha.
Kavilda pritsimeeste seltsi liige ja Puhja päästekomando pealik Kaido Õunapuu kinnitab teenekat UAZi lumest pühkides, et masin võiks veel vabalt päästetööd teha. Foto: Sille Annuk

Õnnetuse korral appi tõttavate päästjate read hõrenevad Eestis pea igal aastal. Et õnnetusi juhtuks vähem ja et uppuja päästmine ei jääks vaid uppuja asjaks, on vabatahtlikud Tartumaal koondunud seltsidesse.


«See on tubli masin,» kiitis Puhja päästekomando pealik Kaido Õunapuu oma töökoha õuel seisvat teenekat UAZi. «Võime sellele voolikud peale panna ja pumba taha seada ning näidata siis kõigile huvilistele, kuidas päästjad töötavad.»



Viimati mõni aasta tagasi Ulila turbaraba kustutamisel kasutatud UAZi saatsid päästjad pensionile. Et väärt masin kõige kaduva teed ei läheks, võttis selle endale veidi enam kui aasta tagasi rajatud mittetulundusühing Kavilda Vabatahtlike Pritsimeeste Selts.



Vabatahtlikud abilised


«Näeme oma töös, et inimesed ei anna endale aru tule ja liiklusega seotud ohtudest ning sellepärast tuleb neid ohte kogu aeg meelde tuletada,» põhjendas priitahtlike pritsimeeste hulka kuuluv Õunapuu seltsi loomist. Muide, seltsi enamik liikmeid teenib leiba päästjana.



Lõuna-Eestis on 19 vabatahtlike päästjate seltsi, mille väljaõppinud liikmed teevad ennetustööd ja käivad ka päästjaid õnnetuskohtadel aitamas. Tartumaal on sellised seltsid Laeva, Rõngu, Kambja ja Piirissaare vallas.



«Need seltsid on tehtud kohtades, kus riiklikke päästekomandosid pole,» selgitas Lõuna-Eesti päästekeskuse direktor Margo Klaos. Riik maksab seltsidele tehnika korrashoidmiseks ja tegutsemiseks toetust.



Samuti makstakse igal väljakutsel käimise eest teatud summa. Vabatahtlikud pritsimehed käivad päästjaid aitamas keskmiselt kümme korda aasta jooksul.



Turvalised liuväljad


Et Puhjas on riiklik päästekomando alles, siis tegelevadki Kavilda pritsimehed inimeste teavitamise, Puhja gümnaasiumi päästeala noorteringi juhendamise ning vanade päästeautode taastamise ja säilitamisega.



Peale UAZi on seltsil ka mootori ja käigukasti remonti vajav 1968. aasta Land Roveri tulekustutusmasin ning Puhja vallalt saadud neljatonnise veepaagiga Volvo päästeauto. Viimasega tehti mullu Puhja ning selle aasta alguses Ulilasse ja Rämsi külla lastele turvaline liuväli.



Nüüd peavad pritsimehed naabervallaga läbirääkimisi ruumide saamiseks. Sinna tahab selts üles seada oma liikme Jüri Arumetsa kogutud põnevad asjad, mis annavad ülevaate meie tuletõrje ajaloost.



Seni on pritsimehed osa sellest kogust seadnud rändnäituseks, mida võetakse kaasa külapäevadele ja teistele rahvarohketele üritustele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles