Ühiskonna muutused demokraatia suunas kajastuvad ehedalt igapäevaelus, kus lokkab alkoholism, depressiivsus, sotsiaalne tõrjutus, aga ka kooli autoriteedi kahanemine, koolikohustuse mittetäitmine, vanemate suutmatus leida aega oma laste jaoks, «jaanalinnumäng» koolides ja lasteaedades ning alaealiste õigusrikkujate arvu kasv (üha nooremad õigusrikkujad, retsidiivsuse kasv alaealiste hulgas).
Kuritegude ennetamise eesmärk on vähendada õigusrikkujate ja kurjategijate arvu. Alaealiste kuritegevus on valdkond, mis on viimastel aastatel teravdatud tähelepanu all. Ka Euroopa kriminaalpreventsiooni võrgustik on alaealiste kuriteoennetuse üheks tegevusprioriteediks seadnud.
Töö alaealise õigusrikkujaga on oluliselt komplitseeritum kui töö täiskasvanuga. On öeldud, et pole olemas probleemset last, vaid seni veel ebakompetentne täiskasvanu. Väitest lähtuvalt saab üheks võimalikuks lahenduseks olla täiskasvanute suurem teadlikkus ja kompetentsus.
Vajalik on lastega töötavate spetsialistide ja lastevanemate koolitamine. Seesugune koolitusvajadus on selgelt kirjas ka alaealiste kuritegevuse vähendamise arengukavas 2007–2009. Kasvatusprobleemidega toimetulekuks on sageli vaja professionaalseid teadmisi.
Valga maavalitsus koostöös kohalike omavalitsustega ja perekeskusega Sina ja Mina alustab sügisel lastevanemate koolitamisega maakonna neljas piirkonnas. Thomas Gordon on öelnud: «Kui kasutad võimu, kaotad mõjuvõimu.» Koolituse läbivaks teemaks ongi võimu kasutamata säilitada mõjuvõim. See pole sugugi lihtne, samas aga väga oluline printsiip laste kasvatamisel.
Alaealiste kuritegevuse vähendamise arengukavas 2007–2009 on välja toodud ka ühtlase regionaalse võrgustikutöö väljaarendamise vajalikkus. Siinkohal on äärmiselt oluline võrgustikutöö kohaliku omavalitsuse tasandil, sest just omavalitsuse piires on võimalik ellu kutsuda reaalselt toimivad võrgustikud ja koostada ühine tegevuskava ennetustegevuseks.
Võib arvata, et omavalitsus on piisavalt suur ja haldussuutlik ellu viima käesoleval ajal enimkasutatud ennetustegevusi: nõustamine, koolitused, seminarid, noortekeskused, laagrid, huviharidus, toetuste pakkumine probleemsetele peredele jm.
Tuleb tõdeda ja on ilmselge, et iga omavalitsus ei saa seda kõike endale lubada. Valgamaa arengunõukogu haridus- ja noorsootöökomisjoni erivajadustega inimeste õppe alamvaldkonna alakomisjonis valmis põhjaliku töö ja olukorra kaardistamise tulemusena 2007.a kevadel Valgamaa õpiabi- ja nõustamiskeskuse projekt.
Projekt on jõudnud haridus- ja teadusministeeriumisse ning ootab heakskiitu ja rahastamist. Projektis on välja toodud pakutavad teenused, keskuse asukoht, vajalikud ametikohad ja eelarve. Teadaolevalt on 2007–2011 valitsusprogrammis seesuguste keskuste väljaarendamise toetamiseks ressursid ette nähtud.
Juunis 2007 lõppes Tervise Arengu Instituudi ja Valga maavalitsuse koostöös toimunud koolitus «Esmatasandi laste ja peretöö tõhustamine». Koolituse eesmärk oli piirkondliku intersektoraalse (sektoritevahelise) ühistegevuse tõhustamine.
Praktilise tulemusena valmis Valgamaa laste ja perede heaolu võrgustiku projekt, mis peaks muutuma võimalikult paljudele Valgamaa laste- ja peretööd tegevatele erineva erialase tausta ja erinevate tegevusvaldkondade praktikutele töövahendiks, mis on abiks Valgamaa laste ja perede heaolu korraldamisel ja tagamisel.
Kuna koolitusel ei osalenud kõik Valgamaa omavalitsused, siis täiendame ja korrigeerime nimetatud praktilist tööd ühe aasta vältel ning hiljemalt 1. juuniks 2008 kujuneb sellest ühistegevuse juhend Valgamaa laste ja perede heaolu tagamiseks.
Valga linnavalitsuse lastekaitsetöötaja Ere Arbeiter ütles koolituse lõppedes oma osa kodutööst ette kandes, et ta juba kasutab äsjavalminud võrgustikumaterjali oma igapäevatöös. Kahtlemata oli seda hea kuulda, samas oli see ka taotluslik.
Uuringute kohaselt avaldavad mõju alaealise hälbivale käitumisele eeskätt vanemate omavahelised halvad suhted. Mida suuremaks ja vägivaldsemaks muutub konflikt vanemate vahel, seda suurem on alaealiste õigusrikkumiste risk ja seda eriti poiste seas.
Seadusekuulekaks ei kasvata ainult kodus. Sellised mõisted nagu mina ja meie, ema ja isa, hea ja halb, must ja valge, lill ja lind, kodu ja kodumaa saadakse selgeks eelkõige kodus, aga ka lasteaias ja koolis ning laiemas ühiskonnas.
Jaanalinnuna pea liiva alla peitmine on enese petmine ja kasvatamata jätmine. Ükski õpetaja ei või seda endale iialgi lubada. Probleemi märkamisest üksi ei piisa.
Varajane probleemide märkamine, sekkumine, konkreetsed tegevused ja järelvalve aitavad vähendada ja ennetada alaealiste kuritegevust. Alaealiste probleemide märkamise, kui ka kohese sekkumise seisukohast on oluline luua kooli ja kodu vahel hästi toimiv koostöövõrgustik.
Iga kasvatamatu lapse (alaealise õigusrikkuja) eest vastutavad kõik tema kasvatajad. Varajane probleemide märkamine, kohene sekkumine ja abivajavale lapsele suunatud ühistegevus sünnivad hästi kavandatud võrgustikutöös professionaalsete võrgustikuliikmetega.