Linde: riigikogu ei saa õiguskantsleriga alati nõustuda

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde

FOTO: Peeter Langovits

Parlamendi põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest esimehe Väino Linde sõnul ei ole riigikogul võimalik õiguskantsleri ettepanekutega alati nõustuda ega kõiki neid esitatud kujul täita ning see on ka põhjus, miks õiguskantsleril on õigus pöörduda vajadusel riigikohtusse.

Linde ütles BNSile, et hindab õiguskantsleri ja riigikogu läbisaamist heaks ja töiseks. «Meil on õiguskantsleriga vastastikku siiski lugupidavad suhted ja see, et me alati kaugelt ühel meelel pole, on mõistetav ja loomulik,» lausus ta ning lisas, et poliitikute tegevusmaa on alati laiem kui juriidiline aspekt, millele õiguskantsler osutab.

Ta nentis, et poliitiline praktika on olnud õiguskantsleri ettepanekutele reageerimisel küll erinev, kuid ka see on tema sõnul arusaadav. «Parlament oma 101 liikmega ei ole päris homogeenne organ ega tohigi seda olla, sest siis ei oleks meil ka demokraatiat,» ütles Linde.

Linde sõnul on peale selle, et korra aastas esitab õiguskantsler oma tegevusest parlamendile ülevaate, juba aastaid kestnud hea praktika, et olulisemate eelnõude puhul on nende menetlusse kaasatud õiguskantsleri ametkond, lisaks on tal õigus kontrollida parlamendi poolt vastuvõetud õigusakte.

«Need korrad on suhteliselt harvad või õigupoolest neid praktiliselt polegi, kus riigikogu oleks õiguskantsleri seisukoha jätnud arvestamata,» lausus ta ja viitas, et lõplikult on õigus põhiseadust tõlgendada ikkagi riigikohtul, kus on mõne vaidluse puhul peale jäänud riigikogu, mõnel juhul õiguskantsleri arvamus.

Linde osutas eelmise aasta lõpus õiguskantsleri taotlusel riigikohtusse jõudnud poliitilise välireklaami vaidlusele ning nentis, et ka selles ei õnnestunud riigikogus leida vajalikku poliitilist kooskõla. «Poliitikud töötavad koalitsiooni põhimõttel ja teostada saab vaid neid küsimusi, milles saavutatakse üksmeel. Praegu on veel ka erandolukord, kus võimul on vähemusvalitsus ning iga kord tuleb toetajaid juurde otsida,» märkis ta.

Tema sõnul pole välireklaami osas saladus, et Reformierakonnal ning Isamaa ja Res Publica Liidul on selles erinev seisukoht. «Kui meil on selline olukord tekkinud, on raske üle enda varju hüpata. Selle võimaluse on seadusandja ka ette näinud, et kui parlamendil napib poliitilist tahet, on õiguskantsleril võimalik pöörduda riigikohtusse,» lisas Linde.

Eelmine õiguskantsler Allar Jõks ütles teisipäeval, et see, kuidas riigi parlament täidab avalikkusele ja õiguskantslerile antud lubadusi seaduste kooskõlla viimiseks, näitab poliitilist kultuuri.

«Õigustused stiilis, et riigikogus puudub piisav poliitiline tahe ja asja peab lahendama kohus, pole konformsed põhiseadusega. Põhiseaduse järgi on riigikogu seadusandlik organ, kellel puudub õigus veeretada ebameeldivad teemad riigikohtusse otsustamiseks,» ütles Jõks BNSile.

Jõksi sõnul on nii kahjuks juhtunud ümberasujatele vara tagastamise, poliitilise välireklaami ja erakondade rahastamise korralduse küsimuses.

Viimati pöörduski praegune õiguskantsler Indrek Teder mullu detsembris riigikohtusse poliitilise välireklaami küsimuses, kuna parlament ei täitnud tema poolteist aastat varem tehtud ettepanekut aktiivse valimiskampaania ajaks kehtestatud keeldu muuta.

Riigikogu otsustas Tederi ettepanekuga nõustuda ja valimisseadused põhiseadusega kooskõlla viia 2008. aasta juunis. Põhiseaduskomisjon algatas seejärel seadusemuudatuse, mille eesmärk oli naasta enne 2005. aastat kehtinud korra juurde, kui poliitilise välireklaami eksponeerimisele ei olnud piiranguid seatud, välja arvatud valimispäeval. 2008. aasta novembris läbis eelnõu esimese lugemise, kuid teisele ega kolmandale lugemisele see enam ei jõudnud.

Linde ütles juba 2008. aasta lõpus BNSile, et poliitilise välireklaami keelu muutmiseks pole riigikogus aktiivset poliitilist tahet, mistõttu jääb keeld järgmiste valimiste eel muutmata. Tänavu jaanuaris teatas komisjon, et peab erakondade eriarvamuste tõttu vähetõenäoliseks, et riigikogus õnnestub reklaamikeeldu muuta ka lähemas tulevikus.

Samas on õiguskantsler juhtinud poliitilise välireklaami absoluutse keelu põhiseadusvastasusele tähelepanu juba alates 2005. aastast, mil riigikogu selle kehtestas.

2007. aasta veebruaris viis toona õiguskantsleri ametis olnud Allar Jõks riigikohtusse vaidluse ka erakondade rahastamise kontrolli üle, mille tõhustamiseks tegi ta parlamendile ettepaneku 2006. aasta mais.

Valitsus algatas erakonnaseadust muutva eelnõu tänavu jaanuaris, tehes ettepaneku anda rahastamiskontroll vabariigi valimiskomisjonile. Parlamendi ette pole see eelnõu veel jõudnud.

Lisaks poliitilise välireklaami ja erakondade rahastamise küsimusele ootab 2008. aasta algusest täitmist õiguskantsleri ettepanek saadikute kuulumise osas riigi äriühingute nõukogudesse, mille Jõks soovitas toona keelata.

Praegune õiguskantsler Indrek Teder ütles esmaspäeva õhtul BNSile, et ei näe siiski alust seda vaidlust riigikohtusse viia. Lisaks on ka parlamendi põhiseaduskomisjon otsustanud nõukogudesse kuulumist käsitleva eelnõu võtta tuleval nädalal taas arutlusele

Tagasi üles