Oravapartei valimisreformi uus kava sai varasemast asjalikum, kuid tegeleb ikka küsimustega, mis pole Eesti demokraatia kvaliteedi ja arengu võtmeprobleemid, leidis politoloog Tõnis Saarts.
Saarts: oravate valimisreform küpses kõbusamaks
10. veebruar 2010, 18:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saarts kiitis seda, et kui varem taheti tuua riigikogu ja kohalikud valimised ühele päevale, siis nüüd koondatakse nad vaid ühele aastale - üks kevadesse, teise sügisesse.
«See tundub parem. Sel juhul ei hakka ühed valimised teisi varjutama, nagu oli esialgse ettepaneku puhul,» rääkis Saarts Postimees.ee'le.
Reformierakond käis täpsemalt välja kaks ideed, kuidas valimisi ühitada. Ühel juhul toodaks riigikogu valimistega samale aastale, nagu öeldud, kohalikud valimised, ja teisel juhul presidendivalimised.
Saartsi sõnul on kahest valikust parem just nimelt riigikogu ja kohalike valimiste ühitamine, sest mõlemad toimuvad nelja-aastase tsükliga, samas kui presidendivalimised on viie aasta tagant ja nendega ühitamine pikendaks ka parlamendi mandaadi viiele aastale.
«Kui mingit reformi teha, siis ühendada valimised, mis võiksid ka ajaliselt kokku minna, mitte hakata kunstlikult pikendama riigikogu ja kohalike volikogude mandaate. See on palju ohtlikum tee.»
Saartsi väitel on viieaastane riigikogu valimiste tsükkel liialt pikk ja võib lõppkokkuvõttes tekitada probleeme - valijaskond soovib muutusi, kuid liialt pikk valimistsükkel seda ei võimalda.
Ta suhtus üldse kriitiliselt valimiste ühitamise ideesse, leides, et see ei lahenda tegelikult probleeme, mida paremerakonnad valimisi ühitades lahendada soovivad.
«See ei ole Eesti demokraatia võtmeprobleem. Tegeletakse asjaga, mis on Eesti demokraatia arengu ja kvaliteedi seisukohast mitte esimese, vaid hoopis umbes viienda järgu küsimus.»
Saartsi sõnul kaasneks riigikogu ja kohalike valimiste ühitamisega veel see häda, et teatud aja tagant hakkaks neli valimist sattuma ühele aastale.
Nimelt, kui panna riigikogu ja kohalikud valimised toimuma ühele aastale, siis peaks Reformierakonna nägemuses panema ühel aastal toimuma ka presidendi- ja eurovalimised, nende tsükkel on aga iga viie aasta tagant.
Seega, kui presidenti ja eurosaadikuid valitaks esimest korda 2014. aastal ning riigikogu ja KOV-volikogusid 2015. aastal, siis satuksid kõik neli valimist järgmisel korral kokku ühele, 2019. aastale.
«See on väga negatiivne ja ühiskonnale väga väsitav,» hoiatas Saarts neljade ühel aastal peetavate valimiste eest.
Ta meenutas, et presidenti ei saa küll rahvas otse valida, kuid sageli kajastatakse selle ümber käivat samaväärselt otsevalimistega.