Mõisakülas tõuseb pühakoda tuhast

Egon Valdaru
, Sakala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alates sügisest hakatakse Mõisaküla pühakojas selle valmimise toetuseks korraldama heategevuskontserte.
Alates sügisest hakatakse Mõisaküla pühakojas selle valmimise toetuseks korraldama heategevuskontserte. Foto: Egon Valdaru / Sakala

Viljandimaa lõunatipus asuva Mõisaküla luteri pühakoda, mis veerandsajandi eest maha põles, ärkab uuesti ellu kiriku-kontserdisaalina.


Mõisaküla koguduse juhatuse esimees Kunnar Keres loodab, et kiriku-kontserdisaali fassaad ja betoonpõrand saavad septembris valmis, kirjutab Sakala.

«Tänavusteks töödeks on põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt saadud 938 000 krooni, linn andis 50 000 ja koguduse omaosalusega on ehitusraha 1,1 miljonit,» loetles ta.

«Hoone lõplikuks valmimiseks vajame veel kaks miljonit krooni. Juhul kui õnnestub jätkuprojektidele raha saada, võiks ehitusega lõpule jõuda 2010. aastaks.»

Kavas on toetuskontserdid

Keres lubas, et kui hoone saab põranda alla, võib oodata kiriku-kontserdisaali taastamise heategevuskontserte.

«Seni oleme neid korraldanud Mõisaküla kultuurimajas Laila Hakkaja eestvedamisel,» rääkis ta. «Loodetavasti saame kiriku täies hiilguses püsti. Tegemist on taassünni sümboliga.»

Omavalitsuse arengukavas on kiriku-kontserdisaali loomise mõte püsinud 1996. aastast ja linn on seda igati toetanud.

Kontserdisaali idee on konservatiivsetes kirikuringkondades vastuseisu põhjustanud, aga Kerese meelest peab pühakoda pakkuma mitmekesist tegevust. «Peale jumalateenistuste tuleb pakkuda ettevõtmisi, mis noori tõmbavad. Näiteks Soomes on kirikuhoonetes noorte töötoad. Meilgi on mõttes anda nende käsutusse tubasid, kus lugeda ja pillimängu õppida.»

Ministeerium andis katuseraha

1996. aastal andis kultuuriministeerium tollase ministri Jaak Alliku initsiatiivil hoone taastamiseks 300 000 krooni. «Selle eest valmisid puitsõrestik ja katus,» meenutas Keres.

Seejärel jäi ehitus soiku. Vabatahtliku töö ja annetuste abil valmis 2001. aastal kiriku käärkamber, kus on jumalateenistusi peetud. «Koguduse 140 annetajaliikmele on see ruum siiski väiksevõitu,» nentis Keres.

Vahepeal tundus ettevõtmine tema sõnutsi üsna lootusetu. «Oleme koos projekte teinud Soome Nurmijärvi kogudusega ja mullu pakkusid nad, et võiksid meile oma ehitusmehed appi saata,» rääkis Keres.

Et käesoleva aasta algul saadi põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametist projektile heakskiit, otsustati soomlaste abi kasutamisega veel viivitada. «Tallinna osaühing Grüps sai objektile võetud vähempakkumise korras,» lisas koguduse juht.

KIRIK

Mõisaküla Luteri pühakoda on linna üks olulisemaid vaatamisväärsusi.

• 1934. aastal valmis Alar Kotli projekti järgi ainulaadse arhitektuuriga puukirik luterlastele.

• See elas üle sõjamöllu, kuid 1983. aastal põles maani maha, arvatavasti oli tegemist sarisüütaja kätetööga.

• Kirikut hakati taastama 1996. aastal. Annetuste toel on kirik saanud katuse alla ja valminud on käärkamber.

Allikas: turismiweb.ee

ARVAMUS

Jaak Allik,
eksminister

Seni Mõisakülas tõsiseltvõetavat kontserdisaali polnud. Kui linn saab paiga, kus korraldatakse üle-eestilisi ja rahvusvahelise tähendusega kultuurisündmusi, tõmbab see talle rohkesti positiivset tähelepanu.

Mõisaküla on praegu üks depressiivsetest Eesti väikelinnadest, mille elanike arv järjest väheneb. Usun, et kultuur on üks neid faktoreid, mis võib pöörata depressiivsuse vastupidises suunas ning tekitada uusi ideid infrastruktuuri, ettevõtluse ja kõige muu parandamiseks.

Mõisaküla on keskustest suhteliselt kaugel, kuid autostunud Eestis ei tähenda see midagi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles