Strasbourgi inimõiguste kohus rahuldas napi häälteenamusega endise punapartisani Vassili Kononovi kaebuse ning kohustas Läti riiki maksma talle vääriti süüdimõistmisega tekitatud moraalse kahju eest 30 000 eurot valuraha.
Läti peab maksma vene partisanile hüvitist
24. juuli 2008, 16:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohus otsustas nelja häälega kolme vastu, et Kononovi süüdimõistmisel rikuti artiklit 7 rahvusvahelises inimõiguste konventsioonis, vahendas RIA Novosti.
Selle seadusepügala kohaselt ei või kedagi tunnistada süüdi kuriteos, kui see ei olnud kuritegu toimepanemise ajal kehtinud siseriikliku või rahvusvahelise õiguse järgi.
Strasbourgis tehtud otsus jõustub, kui kumbki pool eel esita palvet saata asi edasi kohtu suurde palatisse, mis võib edasisest arutelust ka keelduda. Kohus lükkas juba varem tagasi Kononovi teised nõudmised, mis küündisid miljonitesse eurodesse.
Kononovi saaga kestab juba kümme aastat. 1998. aastal arreteeritud mees oli vahi all kuni 2000. aastani, kui kohus mõistis talle sõjakuritegude sooritamise eest esmalt kuue aasta pikkuse vabadusekaotuse, mis aga hiljem tühistati, kuna mitmed juhtumi asjaolud jäid apellatsioonikohtu hinnangul ebaselgeks.
Läti prokuratuur uurimise käigus, et Kononov juhtis saksa vormides ringi liikunud punapartisanide üksust, mis korraldas 1944. aasta mai lõpus verise karistusaktsiooni Mazie Bati külas, olles veendunud, et sealsed elanikud reetsid sakslastele teise partisanide rühma ja põhjustasid nende tapmise.
Kononovi mehed tungisid kuude majja ning pärast sakslaste jagatud relvade leidmist tapsid kõigi nende perekondade pead ning kasutasid vägivalda ka kahe naise kallal. Seejärel süüdati hooned põlema, leekides hukkus veel neli inimest. Kokku sai partisanide rünnakus surma üheksa külaelanikku – kuus meest ja kolm naist, neist üks raseduse lõppfaasis.
2003. aastal mõisteti endine punapartisan uuesti süüdi, ent seekord bandiitluses, mitte sõjaroimades. Kohus leidis siis, et kuigi rünnak võis sõjalisest seisukohast olla õigustatud, ei saa pidada õigustatuks kolme naise tapmist ega ka küla mahapõletamist. Kuna aga bandiitlus ei kuulunud aegumatute kuritegude hulka, vabastati mees vastutusest.
Ringkonnakohtu otsuse tühistas aga järgmisel aastal ülemkohus, kus Kononov mõisteti taas süüdi sõjakuritegudes, mille eest määrati talle karistuseks aasta ja kaheksa kuu pikkune vabadusekaotus, arvestades mehe kõrget vanust ja tervislikku seisundit. Kononovi kaebus lükati tagasi.
2004. aasta augustis esitas Kononovi advokaat Mihhail Joffe hagi Euroopa Inimõiguste Kohtule. 2007. aasta septembris võeti see pärast ülevaatamist menetlusse, välistades kõik teised nõuded peale inimõiguste konventsiooni artikli 7 rikkumise.
Strasbourgis äsja tehtud otsuses leitakse, et ehkki karistusoperatsioon ei toimunud lahinguolukorras, viidi see siiski läbi sõjatsoonis rinde lähedal, kus olid toimunud kokkupõrked ka varem ning kus oli ka kohalikele usaldusväärsetele elanikele antud relvi partisanidega võitlemiseks.
Kohtu hinnangul oli seetõttu ka Kononovil põhjust pidada Mazie Bati külas relvadega tabatud mehi sakslaste kollaborantideks ning ohvrite nimetamine tsiviilelanikeks ei vasta tollal kehtinud Haagi konventsiooni tingimustele, ehkki see oleks kohane praeguse õiguse järgi.
Kononovi hagi rahuldamise vastu esinesid kohtu liikmed Rootsist, Islandilt ja Lätist.
Euroopa inimõiguste kohtu pressiteadet saab lugeda siit.