Kirjad: Kiri Brüsselist: Meditsiiniturism ja postimeditsiin

Maksin ära vereanalüüside arve, mis lõpuks postkasti jõudis. Maksmine oli sama vastik nagu aprillikuine viirustõbi, mille puhul perearst analüüsid määras.

Närvide säästmiseks jätan eurosummad tavaliselt ümber arvutamata, kuid analüüside eest väljakäidud raha konverteeris end omatahtsi: 1123 Eesti krooni. Õnneks saan lõviosa haiguskindlustuse abil tagasi.

Lugesin, et Belgia tööandjate organisatsiooni pea soovitas avada siinse meditsiinisüsteemi tasuliste teenuste pakkumiseks kogu maailmale. Ju ta arvab, et Belgia meditsiiniteenused on hinnalt konkurentsivõimelised. Minu arust on need kallid, aga ju siis Ameerikas ja Inglismaal on veel kallimad.

Eestis on veel järel arste, õdesid ja laborante, kes kodumaa kehva palga välja kannatavad. Teenuste hinnad on järelikult madalamad, tarvis oleks vaid riigipoolset turgutust korraliku reklaamikampaaniaga välismaal. Meditsiiniturism on kindel ärimõte, sest mõnevõrra on selle toimimine Eestis järele proovitud. Soomlased käivad hambaarstil ja mudaravilas. Viljakusravi teenuski minevat välismaalastele hästi peale.

Lisaks meditsiiniturismile, mille puhul ravitav ise kohale peab ilmuma, võiks katsetada globaalset postimeditsiini teenust – proovid postitatakse Eesti laborisse ja analüüside tulemused, koos mõistliku arvega, lähevad kiirkirjaga vastu.

Üldise haiguskindlustusega maadele, nagu Belgia, postimeditsiin ehk peale ei läheks, kuid omavastutusel põhineva meditsiinisüsteemiga riikides võiks asi toimida küll.