Kui viimati Eestis autot jootsin, maksis oktaanarvuga 95 bensiini liiter kümmekond krooni. Praeguseks on jõuneste hind Eesti bensiinijaamades kerkinud juba 13 kroonist kõrgemale. Päris valus on pärast tankimist rahakotti vaadata, või mis.
Kiri Brüsselist: Bensiin, gaas ja vesi
/nginx/o/2021/01/26/13597232t1h9a37.jpg)
29. juuli 2005, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Belgias on mul siiras heameel autot mitte evida, sest kütuseliitri eest küsitakse siin Eesti rahasse arvestades ligi 20 krooni.
Et bensiin ja diislikütus on Belgias igipõliselt kallid olnud, liigub palju kohalikke autosid vedelgaasi varal. Gaasiliitri eest võetakse Belgias umbes niisama palju kui Eestis ehk 7 krooni ringis liitri eest.
Mõni ime, et pea kõigi Belgia maa-aluste garaažide sissepääsudel ilutseb Eestis veel tundmatu liiklusmärk, LPG ehk vedelgaasi kasutamise keeld. Gaas on vist kinnises ruumis ohtlikuvõitu.
Natuke rohkem kulub seda ka ning väge jääb mootoril vähemaks, kuid rahaline võit korvab ebamugavused kindlasti.
Kui autogaasi hinda kapitalistlikust ahnusest lähtudes bensiini hinna lähedale ei kisuta, oleks loogiline, kui gaasiautode hulk Eestis veelgi kasvaks.
Praegu olevat neid tuhatkond. Ja seda on vähevõitu.
Ent teisalt pole ehk suurt mõtet pead vaevata odavama fossiilse kütuse otsimisega. Ka gaasi hind on naftasaaduste oma kõrval tasapisi kerkinud.
Eks gaaski ole piiratud loodusvara, millel ots lähimal aastatuhandel kätte peaks jõudma.
Fossiilkütuse tõusvate hindade puhul on rõõm täheldada, et Belgia naaberriiki Prantsusmaale on plaanis rajada termotuumareaktor. Nagu aru saan, toodaks see aparaat veest sooja ja soojast elektrit. Vett peaks meil jätkuma.