Ansip: Eesti edu on taganud terve mõistus

Alo Raun
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaminister Andrus Ansip.
Peaminister Andrus Ansip. Foto: Toomas Huik

Tänu rahva meelekindlusele ja ühispingutustele on Eestist kujunemas terve mõistuse ja aruka majandamise sümbol - positiivne märk mitte üksnes Euroopa Liidu vaid ka terve maailma jaoks, leiab peaminister Andrus Ansip.


«Me oleme riigi ja rahvana saavutanud viimase aasta jooksul uskumatult palju,» ütles Ansip täna vabariigi aastapäevale pühendatud Tartu linnapea vastuvõtul peetud kõnes.

Tema sõnul on Eesti konservatiivne eelarvepoliitika ja võime muutunud oludes kiirelt reageerida tekitanud hämmastust. «Eesti on saanud hakkama päris võimatuga. Tehtu krooniks saab euro kasutuselevõtt Eestis,» ütles valitsusjuht oma aasta tähtsaimas kõnes.

Ansip tuletas oma sõnavõtus meelde, et kolm aastat tagasi oli majanduskasv seitse protsenti, tööhõive tõusis ja tööpuudus vähenes.

«Tervest mõistusest lähtuvalt otsustas valitsus just siis kasvatada reserve ennenägematus mahus,» ütles ta, meenutades, kuivõrd skeptiliselt sellisesse taktikasse suhtuti.

Ta lisas, et valitsus viis läbi ka tööturu- ja haigushüvitiste reformi ning surus avalikud kulutused karmidesse raamidesse. «Tänan Eesti rahvast, kes meid mõistis,» sõnas Ansip.

Samuti meenutas valitsusjuht oma kõnes, kuidas aasta tagasi kostsid häälekad hüüatused vähendada pensione.

«Väideti, et ilma ei ole võimalik eelarvepositsiooni parandada, et Eesti ei saa hakkama. Saime,» kinnitas peaminister.

Alates 2004. aastast on valitsusel õnnestunud pensione rohkem kui kahekordistada. Ometigi ütleb Eurostati uuring, et Eesti üle 65-aastasest elanikkonnast elab 39 protsenti vaesusriskis.

«Selle peale küsigem: kas see on populism, et tõstsime ka raskel ajal pensioni viis protsenti? Euroopalikus kultuuriruumis pole kombeks pensione vähendada, kuniks kõik teised võimalikud valikud on ammendunud,» ütles Ansip.

Tema sõnul on lisaks stabiilsuse kindlustamisele sellel poliitikal teinegi väga oluline sisuline põhjendus - pensionide kärpimine vähendaks survet vaadata kriitiliselt üle kogu avaliku sektori kulutused.

Ansipi sõnul oleks pensionide kärbe andnud vaid kaks miljardit krooni, kuid tegelikkuses suutis riik eelmisel aastal ilma pensioneid puutumata parandada oma eelarvet tervelt 19 miljardi krooni võrra.

«Ma kahtlen sügavalt, kas näiteks tööturu- ja haigushüvitiste reform oleks tänaseks tehtud, kui me oleksime läinud pensionide kallale,» ütles ta.

Ansipi hinnangul oleme keerulisel ajal hoidnud kokku ja arenenud jõudsalt mitmes valdkonnas. Oleme astunud raskete aegade kiuste korraliku põhjamaise ühiskonna poole. Liiklussurmade arv on vähenenud, kriisist hoolimata pole plahvatanud kuritegevus, elatustase on olnud stabiilne. Peaministri sõnul on varasemate aastatega võrreldes rohkem hoolivust ja vähem tõusiklikku egoismi.

«Ja miks? Peamine põhjus: kõige taga on olnud meie rahva terve mõistus,» leidis Ansip oma kõnes.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles