Eestis kehvalt tasustatud põllumehed saadavad piima Leetu
25. veebruar 2010, 08:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iga päev vurab kümmekond piimaautot Eestist Leedu suunas – seal napib piima, meie tööstused maksid aga kohalikele tootjatele pikka aega nigelat hinda.
Eestist on piima kogu aeg mingil määral välja veetud ja seda siia ka sisse toodud. Kuid tänavu jaanuarist on Leetu viidav kogus oluliselt kasvanud. Iga päev vurab sinnapoole kümmekond leedukeelsete kirjadega piimaautot. Põhjus on eelkõige hinnas, aga ka lepingutingimustes ja maksekindluses.
Põllumajandus-kaubanduskoda juhtiv Laeva Piima juhatuse liige Aavo Mölder meenutas, et möödunud aastal seadsid siinsed töötlejad piimakarjaomanikele limiidi, öeldes, et võtavad vastu vaid 60 protsenti toodangust. Siis ostsid tööstused ise Eestist piima kokku, et seda Leetu ja Lätti viia.
«Mina arvan, et toorpiima eksport pole töötleja monopol, tootjad võivad seda ka ise teha,» lausus Mölder. Kui Eestis on piimakarjas keskeltläbi 80 lehma, siis Lätis seitse ja Leedus kõigest kaks. Sellest ka sealne suur piimapuudus.
Vastu seina surutud
Eestis on tööstusi palju ja need saavad tootjatele hinda määrata. Nii oli mullu piimaliiter keskmiselt 1,6 krooni odavam kui aasta tagasi. Mölderi sõnul maksid põllumehed piimale aastas kuus-seitse miljonit krooni peale, mis pole kuigi jätkusuutlik.
See panigi neid aasta lõpus otsima võimalusi toorpiima mujale müümiseks. Kuna ka Eesti tööstustel hakkas nüüd toorainet nappima, olid need omakorda sunnitud jaanuaris kokkuostuhinda tõstma.
Praegu tegelikult enam suurt vahet polegi: Lätis-Leedus makstakse piimaliitri eest 4.15, siin aga 4.00. Kui piim poleks riigist välja minema hakanud, oleks liitri hind Eestis olnud praegu 2–2.30, on Mölder veendunud.
Mölderi sõnul on tootja ja töötleja suhe tänapäeval puhtalt turumajanduslik ja ka iga konflikt kahepoolne. «Kui töötlejad kurdavad käivete vähenemise üle, siis mõelgu efektiivsuse tõstmisele ja kokkuhoiule, mitte aga sellele, kuidas tootjaid rohkem pigistada,» võtab ta olukorra kokku.
Et põllumees ka vajalikke investeeringuid teha saaks, peaks piima kokkuostuhind olema vähemalt 4.50.
Piimaliitu juhtiv E-Piima juhatuse esimees Jaanus Murakas ütles, et ehkki meil on vaba turumajandus, pole hea, kui piim välja voolab. Selle taga on töökohad, mida Eestis niigi napib.
«Olukord on Eestis piimatööstuse vaatevinklist muidugi kahetsusväärne, aga me saame aru, et tootjad olid üsna vastu seina surutud ja neid tuleb mõista,» lausus ta.
Kuna jaanuari piimatoodang on alati väiksem, andis aasta algul alanud suurem piima väljavedu tööstustele üsna tugeva hoobi. Leedulased võtsid tema sõnul riski, pakkudes eestlastele paremat hinda, ja seetõttu saidki osa piimast endale. «Pole teada, kas nad seda hinda ka aprillis maksavad,» lisas Murakas.
Jõgeva Põllumajandustootjate Liidu tegevjuht Urmas Ingver, kes on osaline ka rohkem kui tuhandet lehma omava ASi Perevara juhtimises, ütles, et Jõgevalt läheb iga päev Lätti ja Leetu kolm koormat piima.
Aastased lepingud
Piima väljaviimiseks sõlmiti lepingud novembris, kui siin oli hind märksa madalam, ja nii toimiti olude sunnil. Lepingud on üldjuhul sõlmitud aastaks, mistõttu siinsete tööstuste hiljutine hinnatõstmine neid ei mõjuta.
«Tootjad vajavad lepingupartnerit, kes võtaks kaupa pikemat aega sobiva hinnaga ning ka maksaks selle eest õigel ajal,» lisas Ingver. Osa siinseid tööstusi on nimelt tootjatele võlgu.
Leedus, Lätis ja Poolas toodeti mullu novembris 55 000 tonni piima vähem. Seega on neis piirkondades nõudlus Eesti toodangu järele olemas.
Ingver lubas, et tootjad ei hakka siinsete tööstustega jonni ajama ja need ettevõtted, kes sõlmivad tootjatega korrektsed lepingud, ei pea muretsema. «Kui aga siin hind langeb, oleme sunnitud rohkem eksportima,» sõnas ta.
Piima hind
• Jaanuar 2008 5.24
• Jaanuar 2009 3.80
• Jaanuar 2010 3.98
Leetu ja Lätti läheb ligi kümme koormat päevas, koormas on 23 tonni piima.
Kokkuostuhind on Lätis ja Leedus 4.15
Allikas: põllumajandus-kaubanduskoda