Hiljaaegu möödus 15 aastat Rakverest pärit muusiku Arnold Selge surmast. Sel puhul meenutagem seda erandliku saatusega lauljat ja pillimeest.
Kodulugu: Pime muusikasõber teenis pillimänguga leiba
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arnold Selge sündis Virumaa pealinnas Rakveres 25. oktoobril 1909. Sel ajal oli tema vanemate Jaani ja Anna perekonnanimi Selber.
Kui poisiga poleks 3aastaselt noaloopimise mänguga seoses õnnetust juhtunud, me vaevalt temast siin üldse juttu teeksime. Asja halvendas seik, et laps ei julgenud vanematele oma õnnetusest rääkida.
Omamoodi ime
Läkski nii, et Arnoldi vigastatud silmad said hilinenud ravi ja tekkinud põletiku tagajärjel sedavõrd kahjustada, et 11aastaselt kadus nägemine üldse. Ei tea, kes teda ravis, aga sel ajal töötas Rakveres silmaarstina kuulsa loodusteadlase ja akadeemiku A. Th. v. Middendorfi poeg Max.
Silmavigastusest hoolimata algas poisi haridustee Rakvere õpetajate seminari harjutuskoolis, aga kaua see ei kestnud.
Kui kõik oli nii läinud, nagu läks, luges sel ajal Eesti Panga Rakvere osakonnas ametnikuna töötanud Arnoldi isa ajalehest, et Tallinnas on avamisel pimedate töökoda ja Tartus pimedate kool.
Valik langes Tartule, sest seal oli õpilastele ette nähtud majutamine. Nii toodigi noormees 9. jaanuaril 1926 sinna. Kuna Arnold oli muusikasõber, võeti ta juba 16. aprillil 1926 moodustatud kooli puhkpilliorkestrisse algul trompeti-, hiljem korneti- ja klarnetimängijaks.
Seepärast, et Arnold Selge oli nagu paljud teisedki tema saatusekaaslastest algkooli east juba välja kasvanud, viidi ta pimedate kutse- ehk töökooli vitsaosakonda, kus ta käsitöö õppimise kõrval lõpetas 1928. aastal ka sellekohase täiendusklassi, mis andis enam-vähem alghariduse.
Et Arnold ei unustaks suvevaheajal pillimängu ja korvipunumist, anti talle koju Rakverre kaasa klarnet ja vitsatööks vajalikud riistad.
Arnold Selgega juhtus omamoodi ime, mis juhtus ka tema kahe pimeda musikaalse koolivenna Artur Kriiski ja Theodor Luksiga. Ta võeti 1930. aastal Tartu kõrgema muusikakooli vastuvõtukatsetele, mida saatis edu.
Järgnes 13 aastat õpinguid - esialgu kaks semestrit trompetit, siis semester klarnetit ja lõpuks Rudolf Jõksi ning Angelina Mahhotina lauluklassis.
Esiotsa õppis Selge nii kutse- kui ka muusikakoolis. Kui ta lõpetas, õigemini katkestas, 1932. aasta sügisel õpingud pimedate kutsekoolis, pühendus ta vaid muusikakoolile.
Selle kõrval oli Arnold Selge aastatel 1934-1937 häälestajana Tartu Heine klaverivabriku teenistuses. Pimedate Abi Selts ostis talle tööks vajaliku võtme ja trükkis seda ametit tutvustanud visiitkaarte.
Samal ajal, aga juba varem, osales ta laulusolisti ja pianistina pimedate koolide ja Pimedate Abi Seltsi jt kultuuriüritustel.
Tartu raekoja selleaegsel pimedal telefonistil Helene Sepal oli teeneid kõigi kolme pimeda muusikaõppuri ees. Nimelt õpetas ta neile pimedate leipzigi-süsteemis noodikirja ja selle lugemiseks ka saksa keelt, mida Arnold Selgel läks hiljem vaja laulude esitamiselgi.
Igavene üliõpilane
Et Arnold Selgel kippusid õpingud Tartu kõrgemas muusikakoolis venima, küsis ema temalt, kui kaua need veel kestavad. Poeg võrdles end naljatamisi Rakveres elanud Saksingu-nimelise koolmeistriga, kes oli samuti nn igavene üliõpilane.
Tartu kõrgemast muusikakoolist saadud viimane teadaolev tunnistus Arnold Selgele kannab kuupäeva 31. mai 1943. Sellest nähtub, et ta oli suutnud ära anda harmoonia I üliraske eksami, aga II eksam, kus tuli vastata Rimski-Korsakovi õpiku järgi, jäi tegemata.
Arnold Selge mälestustel põhineb teade, et ta koos teiste muusikakooli pimedate õppuritega moodustas 1937. aastal laulu- ja pillimehe hr Ilvese juhtimisel ansambli ning korraldas kontserdi Kaareperes Tartumaal. 5. aprillil 1938 algas aga peaaegu 35 aastat väldanud muusikaalane koostöö pimeda viiuldaja Aleksander Udriku eestvedamisel.
See muusik oli pärit Narvast ja kunagi enne aastat 1935 veel nägijana mänginud Rakvere tuletõrje aias suvemuusikat.
Tartu pimedad solistid andsid neljakesi kontserte mitmel pool Eestis. 8. aprillil 1940 astusid nad üles Rakveres, millest mõni päev hiljem avaldas sõnumi ajaleht Virumaa Teataja koos vihjega nende paar aastat varem samas antud kontserdile. Kahjuks pole selle esinemise kohta muud kinnitavat teadet õnnestunud leida.
Enne sõda esines Arnold Selge Tartu pimedate ansamblis laulja ja pianistina, vahetult pärast sõda aga lauljana, siis akordionistina. Eks ansamblilaulu ja väikesi soolokesi tuli ka siis esitada.
Suur sõnameister
1956. aastal tuli pimedate solistide kontserdiellu uuendusena sõnakunst. Järgmisel aastal hakkas seda ala viljelema Arnold Selge. Ta tegi endale naljalugude õppimiseks vajalikke märkmeid punktkirjas.
Selge oli hea naljasoone ja mäluga mees, kellele sobis see kunstiliik. Ka mitmekesistas sõnakunst kontsertide senini üksnes muusikalist kava ja see meeldis publikule väga. Kes Tartu pimedate solistide kontserdil on käinud, nimetab Selge humoristlikuks visiitkaardiks eesti rahvanaljandit “Seatapmine”.
Arnold Selge suri 2. oktoobril 1992 ja ta on maetud Tartus Raadi kalmistule.
Ansamblikaaslased on teda iseloomustanud ülivõrretes, ääretult heasüdamliku, rahuliku, soliidse, sõbraliku, sümpaatse, tasakaaluka ja toreda härrasmehena. Nagu märkis pimedate solistide ansambli külalissolist Voldemar Kuslap, tema sobis kõigiga.
Arnold Selge tegi oma mitmekülgsete võimetega kohusetundlikult kaasa Tartu pimedate solistide ansambli kontserttegevuses kuni selle lõpuni aastal 1972. Selle käigus külastati näiteks Rakveret vähemasti kuuel korral, Lääne-Virumaal aga anti kokku teadaolevalt üle 150 kontserdi, millega oldi Eesti rajoonide hulgas esikohal.
Kui kellelegi ajalehe lugejaist meenub neist mõni, siis palun andke endast märku kas telefonil 56908945 või aadressil 50703 Tartu, Kalda tee 14-63 või elektronpostiga Aldo.Kals@mail.ee.
Tartu pimedatest solistidest on koostamisel ajalooraamat, kuhu teie mälestuskild kindlasti sobib.