90 tera Soome auks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Gustav II Adolfi väes teenisid hulljulged Soome ratsanikud 30aastases sõjas. Neid hakati kutsuma metsiku sõjakisa järgi - hakkapeliidid (Hakkaa päälle!)

Seinäjoel valitakse igal aastal tangokuningat ja -kuningannat. Soomel on olnud ka päris kuningas - 1918. aasta oktoobrist detsembrini oli selleks sakslane Friedrich Karl (Kaarle), kes seejärel troonist loobus.

Soome esimene riigikeel oli rootsi, alles aastal 1863 tuli kõrvale soome keel.

Soome naised said esimesena Euroopas valimisõiguse - 1906. aastal (Eestis 1919).

Mis on 5 - 4 - 3 - 2 - 1 - 0 valem? 5. aprillil (19)32. aastal kell 10 avati Soomes riigi viinapoed ja lõppes 12 aastat kestnud kuiv seadus.

Soomlased said sõjas lüüa ja pidid 1947. aasta rahulepinguga loovutama Nõukogude Liidule Eesti-suuruse maaala, s.o 12% oma territooriumist.

Nimetage Euroopa Liidu liikmesriik, kus osa riigist ei kuulu Euroopa Liitu. Ahvenamaa ei kuulu Euroopa Liitu, muu Soome aga küll.

Kes on kuulsaim soomlane? Kas Mannerheim, Sibelius, Kivi või Lönnrot? Loomulikult esimene, igas Soome linnas on Mannerheimi tänav.

Mitu soomlast on saanud Nobeli auhinna? - 23 891 rahuvalvajat + 1 kirjanik (Sillanpää) + 2 teadlast.

Jukola vennad Aleksis Kivi “ Seitsmes vennas” on Juhani, Tuomas, Aapo, Simeoni, Lauri, Eero, Matti. Kõige levinum soome mehenimi on tänagi Juhani.

Kõige rohkem kasutavad soomlased a- ja t-tähte, kõige harvem esinevad ö ja d. Sõnadest on enim leivinud olema-verb igas variandis, siis tulevad “se” ja “ei”.

Estonia teatrihoone projekteerisid 1913. a (loomulikult) soomlased, niisamuti Kumu.

Soome sümbolid on maikelluke, arukask, laululuik, pruunkaru ja ahven. Lisaks graniit. Tuhande järve maal on 187 888 järve.

Väinämöinen valmistas pilli haugi lõualuust ja noore neiu juustest. See on muidugi kannel, millel võib olla 5-39 keelt. Sepp Ilmarinen tagus aga Sampo, mis jahvatab tänaseni mere põhjas vilja, soola ja raha.

Aastal 1906 toimus Soomes ainulaadne ettevõtmine, mis äratas tähelepanu kogu Euroopas: Snellmanni 100. sünnipäeval vahetas umbes 100 000 soomlast võõrapärase nime soome oma vastu.

Nad on väga värvikad, kui nad suu lahti teevad, siis “vastutab kuulaja, mis sellest välja tuleb”. Nad polegi nagu päris soomlased, nad on savolased.

1931. aastal lõi Soomest pärit USA kunstnik Sundblom Coca-Cola kompanii tellimusel ja oma enese näo järgi midagi sellist, mida tänapäeval tunneb ja teab kogu maailm: heasüdamlik ja lustlik vanamees, kel punane mantel ja valge habe. See on jõuluvana tänapäeva variandis. Rovaniemis elab Joulupukki aastast 1985.

Helsingi kingib igal aastal Brüsseli linnale jõulupuu.

Soomlaste kaubamärgiks on läbi aegade olnud kolm s-i: Soome sisu, saun, Sibelius.

Kalevalas tehakse õlut odrast ja humalast. Millega nad selle küll käima panid, kui pärmi ei olnud? Muidugi meega.

Soomes peavad kõik kirikute ja ametiasutuste uksed avanema väljapoole. Selline seadus kehtib 1824. aastast, kui jõulude ajal toimus suur kirikutulekahju.

Kust on pärit Soome kelk? Rootsist. Soome jõudis see XIX sajandil.

Põhja-Savos asub maailma väikseim restoran: endises raudteevahiputkas on laua ääres kaks kohta.

Aasta 1999 kuulutas ÜRO eakate aastaks, samast aastast korraldavad soomlased Kutemajärvel eakate (alates 45 a) seksifestivali!

Soome-Rootsi maavõistlust korraldatakse üle Tornijoki jõe. See on köievedu.

Kuni 2003. aastani oli Soomes kõige levinum amet maanviljelejä, nüüd on esikohal müüjä.

Mitu sauna on Soomes? Umbes iga kolme soomlase kohta üks ehk 2 miljonit. Parim päev saunaviha tegemiseks olevat peeterpaulipäev, 29. juuni. Keskajal võis võlla sattuda kolme kuriteo eest: tapmine, kirikuvargus ja saunaliste riiete vargus. Saun on soomlasele tänagi nagu kirik: lava kui pingid, keris kui altar. Saunas on nagu kirikuski keelatud vanduda ja mobiiliga rääkida. Lapimaal Saariselkäl asub maailma suurim suitsusaun, kus mahub lavale korraga 60 inimest.

Soomlased on väga sõnaahtrad, eriti hämelased, neid võivat ohustada koguni keelelamatised!

Soome keeles on vahvad sõnad: ekskavaator on hullujussi, song on tyrä, parmupill on munniharppu.

Eestlaste vägilasel Kalevipojal on ka teine nimi. See on saadud Soomest - Soini.

1920. a kirjutas kirja president Pätsile Soome luuletaja Eino Leino: “Võtke mind oma alamaks / --- / sest muidu ei saa ma oma elutõde kuulutada ja ilu igatsust edendada.”

Kui Lennart Merist sai Eesti suursaadik Soomes, erines tema ametisse astumise tseremoonia selle poolest, et mängiti vaid ühte hümni - sakslase Paciuse oma.

Telefonitoru tõstes ütleb soomlane oma nime, eestlane tavaliselt “jah”.

Eestlased teevad seda kogu aeg, soomlased mitte kunagi - see on teie jutule vahele rääkimine. Soomlannad riietuvad nii, et oleks endal mugav. Eestlannad riietuvad nii, nagu peab.

Eestlase jaanipäev on alati 24. juunil, soomlastel 20. ja 26. juuni vahelisel laupäeval.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles