Armeenlaste saatus ähvardab Türgi-USA suhteid

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Türgi alustas Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimisi 2005. aastal.

FOTO: Reuters / Scanpix

Türgi välisministeerium hoiatas USAd suhete halvenemise eest, kui Ühendriikide seadusandjad tunnistavad Armeenia genotsiidi.


Türgi tegi hoiatuse kolm päeva enne USA esindajatekoja välisasjade komisjoni kohtumist, kus võetakse arutellu eelnõu, mis tunnistab armeenlaste kallal toime pandud tapatalgud genotsiidiks, vahendas AFP.

«Me ootame, et komisjon lükkaks tagasi resolutsiooni, mis kahjustab Türgi-USA suhteid ning takistab Türgi ja Armeenia vaheliste suhete normaliseerumist,» seisis Türgi välisministeeriumi avalduses. «Me loodame, et komisjoni liikmed on teadlikud kahjust, mida resolutsiooni kinnitamine endaga kaasa toob.»

Türgi on teravalt reageerinud igale katsele 1915-1918. aastatel toimunut genotsiidiks nimetada. Kongressi eelnõu nimetab seda aga just sihilikuks ja süstemaatiliseks genotsiidiks.

Türgi ja Armeenia vahelises dialoogis on komistuskiviks endiselt Osmani impeeriumis 1915. aastal aset leidnud tapatalgud. Kõige süstemaatilisemalt toimus «armeenia küsimuse» lahendamine 1915.-1916. aastal Väike-Aasias, kus väidetavalt hukkus 1,5 miljonit armeenlast.

Osmani impeeriumi varemeile rajatud ilmaliku Türgi vabariigi valitsus eitab aga genotsiidi, väites, et hukkunud olid sõjakaose ohvrid ning nende hulgas surid ka paljud süütud islamiusulised türklased, kelle tapmisele armeenlased ja venelased kaasa aitasid.

Mustafa Kemali, rohkem tuntud kui Atatürki ehk türklaste isa, loodud revolutsioonilise Türgi vabariigi ametliku ajalookäsitluse kohaselt toimus Esimese maailma sõja ajal ja selle järel endiste Osmani impeeriumi riikides rahvusgruppide vaheline vaenutegevus, kus hukkus 300 000 kuni 500 000 armeenlast ning vähemalt sama palju türklasi.

Mitmed riigid nagu näiteks Prantsusmaa ja Kanada on ametlikult nimetanud armeenlaste vastu suunatud vägivalla genotsiidiks. Türgi vankumatusest ajaloo küsimuses annab märku aga asjaolu, et võimud on riikidest, mis on tunnistanud armeenlaste langemist genotsiidi ohvriks, oma suursaadiku tagasi kutsunud.

Tagasi üles