Täna lõpeb Viljandis üleeestiline hääletusvõistlus “Kas tunned maad VIII”, mida korraldab kaheksandat aastat järjest Tartu üliõpilaste looduskaitsering. Sel aastal võttis võistlusest osa 25 segapaari.
Häälega reisija peab Eestit peast teadma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks osalevatest paaridest koosneb Saksamaa ja Austria esindajatest. Virumaa Teataja võttis teisipäeval auto peale ühe võistlejapaari Rakvere lähedalt ja sõidutas nad Aseri telliskivitehase juurde, kus asus kontrollpunkt.
Üle Eesti paikneb tuntud kohtades 52 kontrollpunkti, mille kõik hääletusvõistluses osalejad peavad läbima ja tõestama kontrollpunkti läbimist ülesvõttega. Kolm nimetatud kontrollpunktidest asuvad Lääne-Virumaal. Need on 1935. aastal ehitatud Avispea kirik, Rakvere “visiitkaart” Tauno Kangro Tarvas ja maaliline Sagadi mõis.
Osalejaid saab kaardil jälgida
Võistluse eesmärk on propageerida hääletamist kui alternatiivset liiklemis- ja reisimisviisi ning tuua laiema avalikkuse ette hääletamise võlud ja ohud. Samuti peab TÜLKR ehk Tartu üliõpilaste looduskaitsering oluliseks pöörata tähelepanu Eesti kaunitele loodus- ja kultuuriobjektidele. Osalejatel on keelatud kasutada ühistransporti või sõprade autosid.
Võitjaks kuulutatakse hääletajapaar, kes on läbinud kõige enam punkte ja jõuab täna õhtul kella seitsmeks finišisse, mis asub Viljandi Folgi Rohelise lava juures. Autasustamine algab sealsamas kell kaheksa. Auhinnaks saavad võitjad rändkarika ja Viljandi pärimusmuusika festivali järgmise aasta passid. Autasustamise järel esineb Tartu Sensatsiooniline Kevadbänd.
Koostöös OÜ Positiumi ning EMTga saab iga hääletajapaari mobiiltelefoni pideva positsioneerimise abil jälgida võistlejate liikumist ja fikseerida kontrollpunktide läbimise reaalajas Interneti-aadressil www.ring.ee.
Start anti möödunud esmaspäeval kell 10 Tartus Pirogovi platsil, see oli ühtlasi ka esimene kontrollpunkt.
Võistlejad Katrin ja Kristjan
Mõlemad kinnitasid teisipäeval, et võistluse esimene päev möödus edukalt, kokku läbiti seitse punkti. Kuigi ööbiti telgis, polnud agaratel hääletajatel millegi üle kurta, öösel oli olnud soe ja kuiv. Nii Katrin kui Kristjan on pärit Põlvamaalt ega karda, et võiksid eksida. Kristjan Rooni võtab hääletusvõistlusest osa juba kolmandat korda, tema parim saavutus on viies koht, tol korral jõuti paarilisega läbida 34 kontrollpunkti.
Võistlusel esimest korda osalev Kartin Kivioja lõpetas sel aastal õpingud Tartu ülikooli ökoloogia- ja maateaduste instituudis geoloogia erialal. Kristjani õpingud samal erialal veel kestavad.
Hääletamine ei ole kummalegi noorele võõras. Kristjan on pöidlaküüdiga reisinud Ukrainas, Slovakkias, Horvaatias ja mõlemad Iirimaa erinevates piirkondades. Hääletusvõistlusest võetakse osa Katsi ja Griša nime all. Enamasti hääletatakse pöidlaga märku andes, aga vahel on kasutatud ka plakatit.
Enamik autojuhte teab igasuvist pöidlaküüdivõistlust hästi. Esmaspäeval sattusid Katrin ja Kristjan Peipsi lähedal autole, mille juht elas võistlejatele nii aktiivselt kaasa, et ajaks, mil paar hakkas autost välja minema, oli küüti pakkunud härra jõudnud juba järgmise auto peatada ja paluda tolle juhti noored edasi viia.
Paraku sõitis peatunu teises suunas ega saanud seetõttu võistlejaid peale võtta. Tõik aga annab tunnistust Eesti juhtide heasoovlikkusest ja mõistvast suhtumisest.
Laskmata end häirida sellest, et kummalgi ei ole fotoaparaati, millega kontrollpunkte pildistada, reisitakse rõõmsalt, asendades pildistamise joonistamisega - kaasas on joonistusplokk ja värvipliiatsid.
Võistlusest osa võtta otsustasid nad siis, kui said teada pärimusmuusika festivali toimumisaja, sest traditsiooniks on saanud, et hääletusretk lõpeb alati Viljandis Rohelisel laval.
Kristjan ja Katrin ei mõtle iga hinna eest võitmisele, pigem võetakse osa lõbu pärast. “Sest hääletada on äge,” ütleb Kristjan. Ta lisab, et Eestis on kerge hääletada ja kiiresti võetakse peale. Mõnikord plakatiga hääletades on noormees kirjutanud kohanime asemel näiteks “tahan koju” või “igatsen vanaema juurde”. Katrin ütleb, et oleneb piirkonnast, kus hääletada, sest kui satub mõni humoorikam ja seltsivam inimene mööda sõitma, võetakse seesugust teadet nähes hästi peale.
Hääletamine noori ei väsita, mõlemad peavad seda mugavaimaks liiklemisviisiks, lisaks on see kiirem ja soodsam busside või rongidega sõitmisest.
Kuna võistlus kestab lühikest aega, on mõlemad rõõmsad, sest tänu sellele on ka kandam kergem. Välismaal ringi liigeldes on vaja rohkem varustust, mis muudab hääletamise kurnavamaks kui praegusel võistlusel. Katrin visa hääletajana ütleb: “Kui väsime, siis puhkame.” Puhkavad ja jätkavad seiklemist.
Lühidalt looduskaitseringi ajaloost ja tänapäevast
TÜLKR ehk Tartu üliõpilaste looduskaitsering saab sel aastal 50aastaseks.
Organisatsioonile panid 1958. aastal aluse loodushoidliku mõtteviisiga üliõpilased Jaan Eilarti juhendamisel. TÜLKRil on olnud üle 28 presidendi, praegu on ringi president Annika Karusion.
Ringi eesmärgid on noorsoo ökoloogiline harimine, säästliku looduskasutuse, looduskaitse ja maastikuhoolduse arendamine ja organiseerimine. Looduskaitsering korraldab väljasõite, matku, loenguid ja seminare.
Peale selle on osaletud ka looduse õpperadade taastamisel, viimastel aastatel Järvseljal, Vapramäel, Viru rabas ja Karulas.
Et Eestit paremini tundma õppida, on korraldatud mitmeid väljasõite. Viimased põnevamad uurimisretked on viinud ringi liikmeid näiteks Setumaale, Paldiskisse, Kihnu ja Ruhnu saarele.