Marko Sulg ja tema elukaaslane Alla Verhutina mängisid oma firma kahes Tallinna kontoris pikka aega ukse- ja aknaärimehi, jättes lõpuks paljud kliendid pika ninaga – tühjalt haigutavate ukse- ja aknaavadega.
Kelmipaar tüssas ukse- ja aknatellijaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kurioosne on, et samade trikkidega hullutas Sulg inimesi ka 2006. aastal Tartus ja selle ümbruses, samuti Jõhvis. Toona pettis ta enam kui 60 ohvrit, kraapides eraisikutelt, korteriühistutelt, asutustelt ja firmadelt kokku ligi miljon krooni. Tunamullu pistsid aga Sulg ja Verhutina käe paarikümne eraisiku ja firma rahakotti, võttes sealt üle 600 000 krooni.
30-aastase Sule kelmielu kinnitab, et Eestimaal pole võimatu kiiresti miljonäriks saada. Tuleb vaid kangesti tahta ja veidi ka rabeleda. Teha näiteks firma.
Lihtne petuskeem
2005. aasta novembris lõigi Sulg osaühingu Estmark Grupp, 2006. aastal avas ta firma kaks kontorit (ühe Jõhvis Raudtee, teise Tartus Jaama tänaval), kuhu palkas neli müügijuhti-konsultanti. Töötajate ülesanne oli akna-uksetellijatega lepinguid sõlmida ja saata nad panka tellimuse eest ettemaksu tasuma.
Et äri usalduslikum näiks, öeldi klientidele, et uksed tehakse firma enda tootmistsehhides Jõgeval või Ülenurmes, aknad tellitakse aga osaühingust Aknamaailm, mis on Estmark Grupi tütarfirma. Jutt oli usutav, sest kasutati Aknamaailma logoga blankette – algul selle firma loal, aga kui Sulg Aknamaailmale akende eest võlgu jäi, keelas too oma logo kasutada.
Plastikakende, nagu ka metall-, puit- ja alumiiniumuste tellimusi tuli ohtrasti. OÜ Estmark Grupp ainuomanik ja juhatuse ainuliige Sulg käis tihtipeale ise akna-ukseavasid mõõtmas ning lubas klientidele suure suuga paigaldamist ja korralikku viimistlust. See mõjus.
Probleemid tekkisid siis, kui sügis lähenes, uksed-aknad aga lubatud ajaks kohale ei jõudnud või need tühjaks tehtud avadesse ei sobinud. Kui kliendid hakkasid aga täitmata tellimuste eest makstud raha tagasi nõudma, toitis Sulg petetuid uute valedega, kuni muutus tabamatuks ja pani oma äri uksed sootuks lukku.
Eelmise aasta veebruaris vaagis Sule 2006. aasta kelmustükke Tartu maakohus. Selgus, et Sulg polnud mitte üksnes kümnete klientide nahka üle kõrvade tõmmanud, vaid oli ka oma firma töötajatele kahe kuu palga võlgu, samuti olid tasumata Jõhvi kontori üür ja riigimaksud.
OÜ Estmark Grupi võlad lähenesid miljonile, aga firma pangaarve oli tühi. Sule sõnul olid klientide petmises süüdi tarnijad, kes ei täitnud tellimusi õigel ajal või tegid praaki, samuti tema firma käparditest töötajad ja ehitusbuum. Süüdi polnud üksnes Sulg.
Vanad trikid
Kohtu hinnangul ei läinud Sule äriplaan aga sugugi untsu, vaid see oli talle äärmiselt edukas. Kuna Sule eesmärk oli petta kliente ja omastada firma arvele laekunud raha, siis seda ta ju ka tegi. Kohus karistas Sulge tahtliku kelmuse ja firma võlgade varjamise eest kolmeaastase vangistusega.
Kuigi eelmise aasta detsembrist on Sulg vangis, oli ta hingel veel üks patt. Tänavu veebruaris andis Sulg Harju maakohtus aru 2008. aastal koos oma elukaaslase Verhutinaga (27) toime pandud kelmuste eest.
Kuigi Eesti on väike ja jutud ühe kelmi askeldamistest peaks olema kuulda riigi teise otsa, pole see sugugi nii. 2007. aasta suvel sai Verhutinast Tallinnas akna-uksefirma OÜ AMS Tessera ainuomanik. Varsti avas ta koos firma tegevjuhi Sulega kaks kontorit – ühe Lasnamäel Punasel tänaval, teise Mustamäel Tammsaare teel. Tööle võeti kaks müügijuhti, kel polnud õrna aimugi, et neist saavad kelmipaari tööriistad.
Tessera pakkus uste-akende tarnimist, paigaldust ja viimistlust. Tellimusi tuli hulgi. Inimesed tahtsid turva- ja garaažiuksi, vitraažidega siseuksi, tõste- ja lükanduksi. Kõike lubati, ka vanade uste demonteerimist ja utiliseerimist. Kliendid ettemaksu tasumisega ei viivitanud – seda laekus Tessera arvetele nii Swedbankis kui ka SEBs.
Ometi jäid paljud inimesed tellitud ustest ja ka oma rahast ilma. Nende seas Tsirguliina keskkool, kellele Tõlliste vald tellis Sule ja Verhutina käest tuletõkkeuksi ning kandis Tessera arvele poole uste ettemaksust – 203 000 krooni. Enam kui 60 000 kroonist jäid ilma ka need kaks firmat, kellelt Sulg ja Verhutina kontoriruume üürisid.
«Tubli» firma
Kui mitmed petetud 2008. aasta suvel taipasid, et Sulg ja Verhutina end enam kätte ei anna, Tessera kontorid on aga kinni, pöördusid nad tarbijakaitsesse ja politseisse.
Sulg kinnitas uurijatele, et Tessera oli tubli firma – täitis 95 protsenti tellimustest ja neil polnud klientide ega tarnijatega probleeme. Küll soovitas ta uurida Tessera uue omaniku tegemisi, kes neilt firma koos tootmisbaasi (seda Tesseral tegelikult polnud) ja tööriistadega ära ostis.
Ka Verhutina rääkis eeluurimisel, et pole midagi kriminaalset teinud. Alles kohtuistungil, kui neile mõlemale terendas süü omaksvõtul lühimenetlus ja seega ka kergem karistus, tunnistasid nad, et Tessera selleks tehtigi, et kliente petta. Kelmipaar kahetses tehtut ja nõustus kannatanute esitatud kahjunõuetega.
Kuigi Harju maakohus karistas Sulge Tesseras toime pandud kelmustükkide eest aastase vangistusega, ei pikenenud sellega talle Tartu maakohtu mõistetud kolmeaastane vanglakaristus. Verhutinale mõistis kohus aastase vangistuse tingimisi kolmeaastase katseajaga.
Marko Sulg
• 2003 – olles PH Projekt OÜ müügijuht, omastas kolme kuu jooksul klientide ettemaksud ligi 95 000 krooni ulatuses ja pettis pärast töölt vabastamist kahest firmast välja enam kui 10 000 krooni eest kaupa. Tartu maakohus karistas Sulge 2005. aasta märtsis aastase vangistusega tingimisi kolme ja poole aastase katseajaga.
• 2006 – OÜ Ekspert Grupp ainuomanikuna põhjustas 62 kannatanule kokku ligi miljon krooni kahju. Tartu maakohus karistas Sulge 2009. aasta veebruaris kolmeaastase vangistusega.
• 2008 – OÜ AMS Tessera tegevjuhina põhjustas koos Alla Verhutinaga 19 kannatanule ligi 620 000 krooni kahju. Harju maakohus karistas Sulge tänavu veebruaris aastase vabadusekaotusega, lõplikuks karistuseks jäi kolmeaastane vangistus.