/nginx/o/2010/03/09/328952t1hfbdd.jpg)
Tallinna linnavalitsus kavatseb esitada linnavolikogule Kopli tänav 35, 35a, 35d ja Sitsi tänav 13a kinnistute detailplaneeringu kehtestamise eelnõu, mille järgi oleks võimalik rajada Koplisse Sitsi mäele kuni 60-korruseline elu- ja ärihoone.
Tallinna kõrgeima hoone planeering sai kehtestamisküpseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kopli 35, 35a, 35d ja Sitsi 13a kinnistute detailplaneering algatati Tallinna linnavalitsuse korraldusega 13. juunil 2007. aastal. Detailplaneeringuga kavandatav on vastavuses linna kõrghoonete teemaplaneeringuga, mis lubab Sitsi mäele rajada Kopli keskust tähistava kuni 210 meetri kõrguse maja.
Nimetatud detailplaneeringu koostas K-Projekt. Planeering näeb ette 11,33 hektari suuruse maa-ala ümberkruntimise ning sinna ühe kuni 60-korruselise elu- ja ärihoone, kahe kuni 6-korruselise elu- ja ärihoone, ühe 3-korruselise ärihoone, ühe 2-korruselise lasteaia ning viie kuni 9-korruselise korterelamu ehitamise. Ühtlasi on ette nähtud olemasolevate muinsuskaitsealuste endise Balti Manufaktuuri hoonete rekonstrueerimine elu- ja ärihooneteks.
Planeeritav maa-ala asub Kopli südames Kopli ning Sõle tänava vahelisel alal endise Balti Manufaktuuri territooriumil, kus praegu paiknevad enamuses kasutusest välja langenud lao- ja tootmishooned.
Planeeringuala kontaktvöönd on hoonestuselt mitmekesine, seal kohtuvad erineva ilmega kvartalid ja erinevatel ajajärkudel rajatud hooned. Mitmekesine on ka piirkonna hoonestuse kõrgus, ulatudes 16-korruselise tornmajani. Sõle, Sitsi, Kopli, Ristiku ja Kaera tänavaga piirnevas kvartalis paiknevad Sitsi tänava ääres muinsuskaitsealused endiste vabrikutöötajate kahekorruselised kelpkatusega elamud, Sõle tänava ääres kuni 9-korruselised hooned, ülejäänud kvartal on aga hoonestatud väheväärtuslike lao- ja tootmishoonetega.
«Põhja-Tallinna linnaosal puudub atraktiivne mitmeotstarbeline keskus,» ütles abilinnapea Taavi Aas. «Seetõttu ongi eesmärk kujundada Sitsi mäest selline linnaosa keskus, nagu näiteks on Haabersti linnaosas Rocca al Mare piirkond. Tallinna üldplaneeringu põhimõte näebki ette olemasoleva hoonestusmaa kasutusintensiivsuse suurendamist ja tühjade või puudulikult väljaehitatud alade kasutuselevõtmist.»
Aasa sõnul on planeeritava kõrghoone puhul tegemist linnaruumiliselt väärtusliku ja atraktiivse ehitisega, mis muudab Sitsi mäe elukeskkonna senisest kvaliteetsemaks.
Rajatav kõrghoone peab olema mitmeotstarbeline, hoone kogupinnast valdava enamuse peavad moodustama korterid.
Planeeringuga on Kopli tänava poole kavandatud kaubandus- ja meelelahutuskeskus, millega liitub kavandatud kõrghoone. Kinnistu keskele jääb väljak, kus hakkavad silma nii olemasolev muinsuskaitsealune tehasehoone kui kavandatav kõrghoone.
Kinnistu kaguossa on kavandatud korterelamute kvartal, mis on loogiliseks jätkuks Sõle tänava ääres paiknevatele elamutele ning kokkuvõttes kogu Pelguranna elurajoonile. Muinsuskaitsealusesse rekonstrueeritavasse tehasehoonesse on planeeritud peamiselt avarad, kõrgete lagedega korterid, esimesele korrusele aga teenindus- ja äripinnad, mis koos kavandatud väljaku ja kaubanduskeskusega loovad ühtse terviku.
Kavandatava kõrghoone näol on tegemist olulise linnaehitusliku elemendiga, mis mõjutab Tallinna siluetti. Tallinna lahelt ja Pirita poolt vaadates tekib suurejooneline kooslus, kus ühel pool vanalinna paiknevad Maakri kvartali tornid, teisel pool aga planeeritav kõrghoone. Kavandatav torn ei jää vanalinna vaatesektoritesse ega -koridoridesse.
Kõrghoone arhitektuurse lahenduse saamiseks peab arendaja soovitavalt korraldama rahvusvahelise arhitektuurikonkursi. Maja tuleb kavandada võimalikult saledana ning olemasolev haljastus on vaja maksimaalselt säilitada.