Juhtkiri: stabiilne Soome

FOTO: Urmas Nemvalts

Tomateid saab praegu Soomes Turu ümbruses osta hinnaga umbes 16 krooni kilo. Eestis on hind ligi kaks korda kõrgem.

Kui nüüd soomlased peaks veel toiduainete käibemaksu viie protsendipunkti võrra alandama, siis hakkab ilmselt nägema ennenägematut pilti – Eestist Soome käivad inimesed ei pruugi enam toidukotte üle lahe viia, vaid tassivad neid vastupidises suunas.


Katse esitada küsimus, kas Soomel läheb majanduses paremini kui Eestil, tundub olevat üsna kohatu. See oleks peaaegu sama, mis võrrelda luksuslikku Mercedese mudelit mõne Jaapani odavama pereautoga.

Aga oma iva selles siiski peitub. Tuleb hoida naabrite majandusarengul silm peal, mõistlikest asjadest õppida ning iga hinna eest pingutada, et Eesti elujärg iga aastaga sammukese Soomele lähemale astuks.


Pole ju mingit kahtlust, et Soome majanduse struktuur on parem. Ollakse ju näiteks euroklubis, majanduspiirkonnas, millega liitumine on Eesti peamine majanduspoliitiline eesmärk.


Suhtelisel skaalal vaadatuna aga ütleb mõnigi analüütik, et põhjanaabrite neljaprotsendine inflatsioon on hullem kui meie 11-protsendine. Seda just võrrelduna eurotsooni inflatsioonitasemega, mille keskmine on madalam.

Vaese eestlase kulutuste eelarves kajastuvad naftasaadused ja toiduained suurema osana kui soomlasel, mistõttu ka nende hinnatõus mõjutab meid rohkem. See ei ole küll õigustus ega lohutus meie hiiglasliku tarbijahindade tõusu juures, aga suhtelise võrdlusena on see siiski oluline argument.


Soome majanduse peamine trump on kindlasti stabiilsus. 2006. aastal näitas Eesti enam kui 11-protsendilist majanduskasvu, praegu on see taandunud ilmselt miinuselähedaseks numbriks.

Stabiilsuse osas löövad seega soomlased meid nii absoluutsel kui ka suhtelisel mõõdupuul. Emotsionaalses mõttes võib see nukrana tunduda, aga selge on see, et eks meiegi eesmärk peaks olema saada stabiilseks ja sellega pisut igavaks põhjala riigiks.

USA kinnisvaramull, nafta rekordhind, viletsad ajad börsidel – maailmamajandus oma tõusude ja mõõnadega mõjutab ühtviisi nii Soome lahe põhja- kui ka lõunakallast. Küsimus ongi nüüd riikide poliitikas, lahenduste leidmises, et kriisi võimalikult väikeste kaotustega üle elada.


Vastuseks Venemaa kavale tõsta toorpuidu eksporditolle on tuhanded soomlased teatanud võimalusest tõsta tollimakse kaupadele, mille transiit Venemaale kulgeb läbi Soome, samuti luua maksusoodustusi oma ettevõtetele. Eesti valitsus seevastu aga teostab pelgalt parteipoliitilist metsapoliitikat ega näe palgitollides probleemi.

Tagasi üles