Sauga rahvas tahab bussiga koju sõita

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Täna istuvad Pärnu linna ja Sauga valla juhid ühislauda otsima lahendit nii valla- kui linnainimesi puudutavates eluvaldkondades, alates bussiliikluse korraldusest kuni ühise puhkekeskuse rajamiseni.

Sauga vallavanem Meelis Tomberg ütles, et Pärnu külje all laiuva valla inimesed on linnastruktuuridega tihedalt seotud, ent nii mõnigi eluvaldkond vajab senisest paremaid lahendusi.

Bussipeatusest koju kilomeeter

“Linnaliinibuss võiks sõita magusal tööajal Jänesselja asulani iga ring, mitte üle tunni,” arvas Tomberg. Tema sõnutsi on nadi vaadata, kuidas inimeste rodu linnapiiri bussipeatusest Jänesseljale venib. Kannatajad pole üksnes valla inimesed, vaid linlasedki, kes hommikuti Sauga poole tööle kiirustavad ja õhtul sealt koju või vastupidi: hommikul Pärnu tööle ja õhtul Saugasse koju.

Bussiliiklus on Tombergi ütlust mööda vaid väike lõik ühtse piiriala planeeringust, milles valla osana näeb ta elamuehitust linna tööstusarengu vastu. Planeering võiks sisaldada terviklikku haridusmaastikku, korrakaitse ja puhkemajanduse korraldust.

Utoopia pole Tombergi väitel ühise hooldekodu ja vaba aja veetmise keskuse rajaminegi. “Meil on vanurite paigutamisega raskusi ja kuuldavasti on linnaski hooldekodud täis.”

Sauga vallal on hooldekoduks pakkuda mõni hoone, kuid kui linn läheb välja uusehitusele, ühineb sellega valdki. “Meiega võiks liituda teised Pärnu ümbruse vallad, sest maailmapraktikas on selline koostöö tulemuslik,” lausus vallajuht.

Tomberg ütles, et valmivasse Sauga aleviku planeeringusse on nad kirjutanud vaba aja veetmise keskuse lennuvälja all metsatukas, kus suurema vabaõhulava kõrval terviserajad. “Linn võiks ju meiega kampa lüüa,” leidis Tomberg.

Ülelauavestluses linnajuhtidega võtab Tomberg täna üles haridustemaatikagi, et Sauga lapsi võetaks linnakoolidesse Pärnu lastega samadel alustel. Ühiste tänavate ja teede korrastamine vajab samuti lahendust ja linnalt ootab vald abi roiskvee hinna ühtlustamisel. “Pärnu Vesi nõuab meilt kanalisatsioonivee eest samas mõõdus linlastega, vaatamata sellele, et torustiku omal maal hoiame ise korras,” selgitas Tomberg. Tulem on, et Jänesselja elanik maksab kanalisatsioonivee eest linlasega võrreldes kõrgemat hinda.

Pärnu otsib naabritega koostööd

Pärnu abilinnapea Riina Müürsepp rääkis, et Pärnul on koostamisel arengukava aastateks 2015, mille käigus pöörduti linna lähiümbruse valdade poole.

“Pöördusime koostööpakkumisega kõigi naabervaldade poole, millega linnal on ühine piir, sest oma arengut kavandades peame mitmes valdkonnas vaatama kaugemale, kui linna piiresse mahub,” põhjendas ta. Linna ettepanekule vastasid Sauga ja Paikuse.

Valdkondadest, milles naabervaldadega on vaja kindlasti koostööd teha, nimetas abilinnapea transporti, torustikke, koole ja lasteaedu. “Nende kaudu on lähivallad Pärnuga tihedalt seotud,” märkis Müürsepp.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles