Tõstamaa koolimaja ennistamisega mõisaaja maalinguisse haaratud restaureerimisfirma Vana Tallinn kaks tööneidu kolisid äsja ühe klassitoa lae alt teise, tööd jätkub neile veel neljas ruumis.
Tõstamaa koolis avanes uus laemaaling
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Beezhides-pruunides toonides kauni lillornamendi saanud klassituppa kolis enne vaheajale minekut kümnes klass.
Tõstamaa keskkooli direktori Toomas Mitt kinnitas, et restaureerijad jõuavad kõikide ruumidega ühele poole uueks kooliaastaks, selleks ajaks on maja väljastki punakasoranzh.
Seitse pikka aastat
Ütleksin, et koolimaja on sügiseks valmis, sõnas Mitt. Samal ajal pean tõdema, et mõisaansambli täielikuks restaureerimiseks on teha veel palju. Kui juba, siis juba: saagu maja just selliseks, nagu mõis omas ajas välja nägi.
Mõisamaja uuendajate sajandeid väldanud arulageduste kõrvaldamisega on nii muinsuskaitsjad kui ehitusfirma FKSM tegevuses seitsmendat aastat, kokku on mõisa renoveerimisse kulunud 15 miljonit krooni.
Vald on maja remonti paigutanud suure summa, sest üksnes riigi eraldatust poleks piisanud, märkis Mitt. Ta lisas, et valla koormist on kergendanud mõisakoolide programmiraha.
Tänavu toetab kultuuriministeerium 18 mõisakooli renoveerimist, teiste hulgas Tõstamaa keskkooli 800 000 krooniga. Maja saame valmis, kuid ehitajale jääme kopsaka summa ikkagi võlgu, tõdes koolijuht.
Pärnumaa ainulaadseim
Oma maalitud lagede, lühtrite ja peeglitega saali, kaks sajandit vana puittrepi, teist korrust toestavate nikerdatud sammaste, ülakorruse mantelkorstna ja võlvitud keldrikorrusega on Tõstamaa kool Pärnumaa ainulaadseim.
Maja on ilus, kuid ruumi napib, nentis Mitt. Sestap töötavad nii muusika- kui arvuti- ja tööõpetusklass mõisatallis, kus samuti tegutsevad koolisöökla, õpilaskodu ja spordiväljaku teenindusplokk.
Arusaadav, et imeliste lae- ja seinamaalingutega saalis ei saa sporditundi pidada. Kehalise kasvatuse tunnid toimuvad alevis valla kultuuri- ja spordikeskuses, mis asub koolimajast pea kilomeeter eemal.
Spordiõpetaja haridusega koolijuhi sõnutsi häirib kahe maja vahel saalimine tublisti õppetööd, sest kehalist kasvatust üksiktunnina päevaplaani võtta pole mõistlik.
Luukere kapist välja
Linnakauge maakooli järgmine samm on viia tööõpetus mõisatallist üle jõe kunagisse KEKi töökotta.
Vabanenud tööõpetuseruumi tallis remondib kool loodusainete klassiks.
Nagu haridusminister ütles, pole koolimaja kooli nimetust väärt, kui seal puudub haisev keemiaklass ja luukere on kapis peidus, naljatas Mitt.
Tööõpetuse baasi rajamine on koolijuhi väitel maakoolile ellujäämiseks hädavajalik.
Maakonna hariduskava järgi ei ole Tõstamaa koolgi gümnaasiumina jätkusuutlik, kuid paikkonna arengu huvides peab keskkool püsima.
Keskkooli allesjäämise nimel on koolijuht arutanud eelkutseõppe võimalusi vallajuhtidega ja volikogus.
Küsimus on vaid, kas kutse-eelõppega keskkoolile leidub kutseharidusmaastikul ruumi.