Viiele sügisel kooliteed alustavale Kihnu saare mudilasele võib avaneda õnn õppida esivanemate keelt kihnu keele lugemikust, mille esmatrükk ilmub UNESCO kultuuripärandi toetusest.
Sihtasutuse Kihnu Kultuuriruum juhatuse esimees Mare Mätas kinnitas, et materjali kogumine käib märtsi lõpuni, siis asuvad lugemiku koostajad valikuid tegema.
Materjali puudust meil ei ole: jutte, pärimusi ja kõike muud on vanade kihnlaste räägitu järgi palju üles tähendatud, märkis Mätas. Ta on kindel, et raamatu käsikiri saab suvega valmis ja uue õppeaasta alguseks jõuab Kihnu keele lugemiku esimene, ehk küll mitte täiuslik osa koolilauale.
Igas külas oma keelepruuk
Mätas nentis, et jutukogujad on vanade saareasukate räägitust üles tähendanud palju lugusid, kuid ühtlustada on vaja, kuidas keelendid kirjapilti panna. Nii väike kui see saar on, kuid igas neljas külas kiputakse rääkima oma murret, seletas ta. Rootsiküla asuka öeldut kordab Lemsikülas, Säärekülas või Lina külas kasvanu pisut teistmoodi.
Mätas on veendunud, et koos saareasukaist Kihnu põhikooli õpetajate Külli Sepa, Ly Lease, Evi Vesiku ja Pärnu ühisgümnaasiumi inglise keele õpetaja Reene Leasega leitakse keeletundja Joel Sanga juhendusel kesktee ning lugemikku saab jutt kirja kõiki kihnlasi rahuldavas kõnepruugis.
Niisamuti tuleb Mätase sõnutsi kokkuleppele jõuda kirjapildi suhtes. Õpikukoostajaile on suureks abiks Kihnu teenekaima teadmamehe Theodor Saare emakeele seltsi tellimusel 1935. aastal valminud kihnu keele grammatika ja kalandusalane murdesõnastik, rääkimata paljude murdekogujate kopsakast pagasist, mis hoiul Eesti kirjandusmuuseumis.
Mätas märkis, et saarerahva eheda keele hoidmisel ja talletamisel on palju teinud koolilaste keelering, mis tegutseb teist aastat rahvamaja juures õpetaja Külli Sepa juhendamisel.
Kihnu keele lugemiku kõrvale jõuab ajalooõpik ja looduslugugi. Ajalooõpiku koostamine juba käib, materjali kogub Kihnu koolis ajalugu õpetav Mare Mätas, loodusõpiku koostajat Kihnu Kultuuriruumi nõukogu otsib.
Kihnu kool õppeks valmis
Kihnu kooli direktor Rein Kupri kinnitas, et valitsuse määrus põhikooli ja gümnaasiumi õppekavade kohta võimaldab koolil kujundada oma õppesuunda valikainete, valikkursuste ja mõne aine süvaõppe kaudu, arvestades oma võimalusi ja õpilaste soove.
Kooli ülesanne on koostada valikaine õppekava ja see meile raskusi ei tekita, kui on vastav õpik ja õpetajagi olemas, selgitas koolijuht. Kupri sõnutsi on kool valmis alustama kihnu keele õppega sügisest esimeses klassis.
Koolitulijate kirjas on viis mudilast, kui mul on neile lugemik lauale panna, alustamegi keeleõppega, millele hiljem lisandub kodusaare ajaloo ja looduse lugu, rääkis koolijuht.
Kihnu Kultuuriruumi nõukogu esimees Mark Soosaar ütles, et kui õpikukoostajad saavad oma ülesandega hakkama, on sügisel koolitulijaile lugemik üle anda. Võib-olla pole õpik just trükitud kujul, on hoopis käsitsi paljundatud ja köidetud, lausus ta.
Soosaar märkis, et Kihnu kultuuriruumi lülitamine UNESCO, ÜRO haridus-, teadus- ja kultuuriorganisatsiooni vaimse ja suulise pärandi nimekirja pole üksnes au, vaid sellega kaasnes rida kohustusi, mille hulka kuulub nõue lisada saare kooli programmi nii kihnu keele kui tavade õpetamine.
Seda kohustust on saarerahvas asunud täitma, ehkki tegevuseks pole veel sentigi raha, tõdes Soosaar. Tema tada on kultuuriruumi nõukogu eelarvekomisjon ametis ja usutavasti järgmisel kuul jõuab rahataotlus kultuuriministeeriumile. Kehtib tava, et kultuuripärandit hoida ja edasi kanda aitavad nii UNESCO kui konkreetne riik.