Täna kell 13 tänavad Sindi lasteaia mudilased kontserdi ja lasteaia juhataja vastuvõtuga kõiki, kes on Eesti vanima lastaia käekäigu eest hoolt kandnud, lastepere ise peab maja aastapäeva homme.
Sindi lasteaial täitub 110 aastaringi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lasteaia asutas Sinti tollase kalevivabriku direktor Joseph Wulf 1892. aastal. Laste päralt sai karskusseltsi maja saal.
Et lasteaia ametlik asutamisluba jõudis kohale Riiast õpperingkonna kuraatorilt kaks aastat hiljem, 1894. aasta märtsis, on lasteaia algus tähistatud just selle aastaga.
Kolmeteistkümnes juhataja
110 aasta jooksul on Sindi lasteaed töötanud 13 juhataja käe all, neist viimane, Viivi Palmissaar on paigal püsinud 1993. aastast.
Palmissaare sõnutsi oli algus talle väga raske, sest vabriku pankrot taasiseseisvunud Eesti algusaastail laastas lasteaiagi. Kui linnavalitsus võttis lasteaia üle, hakkasime kosuma, meenutas ta. Kümmekond aastat tagasi oli lapsi nimekirjas 70 ringis ja kohal käisid vaid pooled.
Nüüd, kümme aastat hiljem, võib Palmissaar uhkustada, et Sindi lasteaed on kogu maakonna lasteaedade töötajaile koolitusbaas. Oleme üle läinud üldõppele ja tundma õppinud alternatiivpedagoogika suundi, et lasteaia õpetajal oleks võimalik valida igale lapsele individuaalne arendustegevus, põhjendas ta.
Sindi lasteaias töötab tänavu kümme rühma, neist kolm sõimerühma, kaks eesti keelt ja üks vene keelt kõnelevatele lastele, ning seitse aiarühma. Viimaste hulgas on üks liitrühm vene ja üks tasandusrühma lastele.
Lapsi on lasteaias 167. Palmissaare selgitust mööda on vabu kohti vene keelt kõnelevate laste rühmades. Lasteaia personali kuulub poolsada töötegijat.
Ajalooürikud pajatavad
Palmissaar ütles, et on uurinud lasteaia ajalugu ja vanad ürikud pajatavad Eesti esimesest lasteaiast paljugi head. See oli eriti eesrindliku metoodikaga Fröbeli süsteemi lasteaed, kus kõrvuti laulmise ja mänguga olid tavaliseks tegevuseks kõnelemisharjutused, asjade kirjeldamine nende värvuse, vormi, arvu ja suuruse järgi.
Kehtis kord, et aias pidid käima kõik nelja- kuni kuueaastased lapsed, neid valvas kolm kasvatajannat. Suurt rõhku pandi näputööle, vanematele lastele õpetati lisaks lugemist ja kirjutamist ning vene keelt.
1901. aastal asus lasteaed vastvalminud koolimajja, suviti tegutsesid mudilased parki ehitatud paviljonis. 1940. aastal kolis lasteaed vabrikuomaniku villasse, kohta oli seal poolesajale lapsele.
1946. aastal sai Sindi vabrik hakkama sellega, et asutas ööpäevase lastesõime, kuhu võis tuua mõnenädalased titedki. Emad käisid beebisid töövaheaegadel rinnaga toitmas, rääkis Palmissaar. Lastesõime personal oli suur, iga kahe lapse kohta oli üks täiskasvanu. Nagu vanadelt fotodelt näha, magasid lapsed suvel maja ees aias raamidel.
1967. aastal valmis lasteaia praegune maja.