Vändra piirimaa talunik külvab katusenisu

Rapsist diislikütuse ajamisega üle Eesti tuntust kogunud Pärnu- ja Järvamaa piiritalu peremees lisas mullu omatoodete nimistusse rukkihelbed ja jämemanna, tänavu on tal nõuks külvata paarile hektarile katusenisu.

Vändra kandi Raismiku talu peremees Jüri Rõõmusaar kinnitas, et katusenisu pole ennekuulmatu asi. “Vanemad inimesed peaksid rookatuse jaoks kasvanud nisu veel mäletama,” arvas ta.

Kuni kaks meetrit kõrgeks kasvavale nisuväljale kombaini saata ei saa, vili tuleb jalalt lõigata, vihtu köita ja hakki laduda. Pead lõigatakse maha kreissaega ja saadetakse rehepeksumasinasse. “Põldu väetada ei tohi, sest kõrs peab kasvama imepeenikeseks, ainult nii on ta katusekatteks roost enim nõutud,” teatas talumees.

Iga aasta toob uuendusi

Rõõmusaar ütles, et aasta-aastalt üht ja sama kasvatades võib igavus teotahte murda. Mullu näiteks lisas ta talu pea paarikümne nimetusega omatoodete hulka rukkihelbed ja jämemanna.

“No see manna, mida poes müüakse, on ju puhas tolm, valge pealegi, kust kõik nisu väärtained on välja roogitud,” seletas peremees. Tema sõnutsi annab õiget mannatangu peopesal terakaupa üles lugeda. Just niisugust mannat jahvatanud vanad eestlased.

Rõõmusaar kinnitas, et jämedateralist mannat teeb ta oma pere tarbeks, sest ühe kilo mannatangu tootmiseks tuleb kivide vahelt läbi lasta üle 40 kilo nisu. Et nisukilo maksab kahe krooni ringis, võiks mannakilo eest küsida 80 krooni.

“Muidugi pole see asi nii hull, sest ega nisu üksnes mannale lähe, saan sealt kõrvalt palju muudki,” seletas talunik. Mannat on ta müünud vähestele ja võtnud kümme krooni kilost.

Rukkihelbeid ja -jahu pakub Raismiku peremees kõigile, kes maitsvast pudrust ja heast tervisest lugu peavad. “Kinnitan, et just rukkihelbepuder on see kõige parem, eriti veega keedetult ning piima ja võiga süües,” lausus ta.

Talumees ei varjanud oma rõõmu, et rukkijahu on jälle hinnas. Mõni ehk küpsetab leibagi, kuid sõrejahu läheb tema kinnitust mööda roosamannasse. “Mul pole ju suhtlusprobleeme, vene keel on suus ja pealinnas talumeeste rohelisel turul saab iga ostjaga terake juttu aetud,” põhjendas Rõõmusaar.

Linaseemnes on tervis

Raismiku talu müügiboksis Pärnu Vanal turul on saada talu kõiki tooteid, igat sorti ja masti jahude ning tangude kõrval pakuvad müüjad toidu valmistamiseks rapsiõli ja tervise kosutuseks linaseemneõligi.

“Linaseemne ravitoime on teada esivanemate aegadest saati,” nentis Rõõmusaar. “Seedimise lööb korda vaid kaks teelusikatäit õli tühja kõhuga võttes ning lisaks on ta suurepärane ravim põletike ja nahahaiguste vastu, tapab suus kõik bakterid ja räägitakse isegi, et õlil on vähivastane toime.”

Talumees ütles, et lapsepõlvest mäletab ta, kuidas pudulojustel linaseemneist vaaritatud kisselliga kõhulahtisust raviti.

Rõõmusaar imestas, et samal ajal, kui tema pakub linaseemneõli 80 krooni liiter, müüvad apteegid Soome ja Vene õli enam kui kolm korda kõrgema hinnaga.

“Linaseemneõli oskame ju toota, võiks selle siis tunnustatud Eesti kaupade hulka arvata, võidaks nii riik kui tarbijad,” arvas ta.

Juuk lööb karvad läikima

Rapsiseemnest diislikütuse tootmise mõtte on Raismiku talu peremees maha matnud, sest tootmishind kippus kõrgeks. “Vähe teist ikka toodan, sest masinamehed nõutavad seda mehhanismide õlitamiseks.”

Rapsipress Raismiku talutsehhis töötuna siiski ei konuta, pressi alt voolab tünni külmtöötluslik toiduõli. “Minu õlisse jäävad kõik kasulikud ained alles, mis tööstustes kõrgkuumutamisel kaovad,” kinnitas peremees.

Rapsiõli tootmise kõrvalproduktid, nii juuk kui srott, lähevad loomasöödaks. “Juuk settib õlitünni põhja, selle vähene lisamine loomasöödale lööb karva läikima,” märkis Rõõmusaar. Juugi suurim tarnija on Keila rebasefarm.

Srott on kui pressitud õlikook, selle lisamine söödale annab energiat ja valku.

Järvamaa tunnustatumaid loomapidajaid, Takkasaare talu peremees Arvo Kuutok kinnitas, et on Rõõmusaare juurest srotti vedanud aastaid. “Jõusööta see ei asenda, kuid poolteist kilo srotti päevas annab loomale vajaliku energiaannuse ja tõstab piimatootlikkust,” märkis Kuutok.