Surjus kerkib võimla

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Pärnu REVi töömehed on Surju põhikooli võimla ehitusel jõudnud sarikateni, kooli enam kui paarisaja-aastases ajaloos esimene spordisaal valmib uueks kooliaastaks.

Surju vallavanem Evi Kukk tõdes, et kuigi hariduse andmise algus paikkonnas ulatub 1770. aastasse, pole lastel oma koolivõimlat kunagi olnud.

Ehitus takerdus rahapuudusesse

Kukk märkis, et uue koolimaja ehituse algus andis lootust saada nii võimla kui aula, kuid kolm aastat tagasi käiku läinud õppekorpuse külge jäi nii üks kui teine rahapuudusel ehitamata.

“Nüüd me võimla saame, kuid plaanitust väiksema, ent aula jääbki tegemata,” tõdes Kukk.

Võimla ehituseks on viis miljonit krooni, sellest 3,6 miljonit tuli “21. sajandi kooli” programmist ja 1,4 miljonit lisas vald omast rahast.

Koolikompleksi külge kord täismõõtmelise võimla projekteerinud Arcus Projekt uuendas projekti ja võimlamajja koolimaja tagaküljel mahuvad vaid 12x22-meetrine korvpalliväljak ja abiruumid.

Surju põhikoolis teist nädalat kehalise kasvatuse õpetajana töötav Sirli Himma ütles, et võimlat koolil küll pole, kuid see-eest on korralik spordiväljak. “Päike teeb oma töö, üsna pea saame tundi pidada õues,” rõõmustas ta.

Surju kooli staadionil on 300meetrine jooksurada, kõrgus- ja kaugushüppekast, odaviske- ja kuulitõukering ning universaalne palliplats, kus on paigaldatavad võrkpallipostid ja kerge vaevaga võib võrkpallilt üle minna tennisele. Korvpalli saavad lapsed mängida koolimaja taga väljakul.

Himma märkis, et kasutas meelsasti võimalust tulla pealinnast kodukanti tagasi. Pärnus põhikooli lõpetamise järel asus ta õppima Tallinna spordiinternaatkooli võrkpalliklassi, pedagoogikaülikooli lõpetamisest saati aga töötas spordiõpetajana Õismäe humanitaargümnaasiumis.

Võimlat on väga vaja

Surju põhikooli õppealajuhataja Silvia Hanson ütles, et koolile on võimlat väga vaja.

“Mitte üksnes tundide pärast, ka seepärast, et vähendada mujale õppima suunduvate laste arvu.” Tema selgitust mööda asuvad noored õppima Kilingi-Nõmme või Pärnu gümnaasiumidesse osaliselt just selle pärast, et seal on treeninguvõimalus.

Hanson nentis, et laste sündimuse tõusu paikkonnas märgata ei ole ja sestap on jätkuvalt languse teel ka õpilaste arv koolis. Kui kolme aasta eest asus vanast majast uude üle 166 õpilast, siis praegu õpib koolis 125 last.

Koolivõimla valmimist ootavad pikisilmi ka ümbruskonna noored, kes siiani on kasutanud Uulu spordikeskuse saali. ”Meie õpetajate võistkondki on harjutanud Uulus,” märkis Hanson.

Kooli direktor Villu Mengel märkis, et kuna aulat koolil loota ei ole, tuleb võimla ehitada nii, et saal sobiks nii pallimänguks kui pidulike ürituste läbiviimiseks. “Pole parata, tuleb nii teha, et võimla põrand kannatab pidugi pidada,” lausus ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles