Estcoy vastutusalale on jäänud umbes 15 aktiivset taliibi

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Estcoy-9 Mushtarakil.

FOTO: Kaitsejõudude peastaap

Eesti kompanii vastutusalale Afganistanis on pärast puhastusoperatsiooni jäänud hinnanguliselt 15 aktiivset taliibi, kes on võimelised värbama enda ümber suurema rühmituse.

Suuroperatsiooni Mushtarak ajal toimunud puhastusoperatsiooni käigus ei osutanud vastane Nad-e-Ali piirkonnas, sealhulgas ka Eesti kompanii vastutusalal, tõsist vastupanu.

Kaitseväe peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli ütles BNS-ile, et vastased ilmselt kas liikusid piirkonnast välja Sangini või Kandahari suunas või jäid paigale, panid relvad maha ning segunesid kohalike elanikega.

Sellist käitumist nimetas peastaabi ülem tüüpiliseks sissitaktikaks, mille eesmärgiks on mitmekordse ülekaaluga silmitsi seistes ellu jääda, tõmmata end vastasest lahti ning liikuda teisele alale või seguneda tsiviilelanikkonnaga ja jääda oma aega ootama.

Ta tõdes, et tsiviilelanikkonna sekka imbunud vastaseid on raske tuvastada, sest «kui tal relva käes ei ole ning teda pole lahingutegevuselt tabatud, siis ta ongi rahulik elanik». Ka tõi peastaabi ülem välja, et vastane kohandab oma tegevust muutustega koalitsioonivägede lahingureeglites.

Brigaadikindral Väli sõnul on pärast puhastusoperatsiooni Eesti kompanii vastutusalale Luy Checki, 12 ruutkilomeetri suurusele alale Nad-e-Ali piirkonnas, kus elab umbes 20 000 inimest, jäänud hinnanguliselt 15 aktiivset taliibi, kes on võimelised enda ümber suuremat gruppi organiseerima.

Värbamine ei käi mitte ainult ideoloogilisel, vaid ka majanduslikul tasandil, makstes koalitsioonivägede ründamise eest tasu kohalikele elanikele, keda seetõttu nimetatakse sageli «kümne dollari taliibideks».

«Ei saa öelda, et seal [Eesti kompanii vastutusalal] väga rahulik oleks,» sõnas peastaabi ülem. «Oht ei ole sealt kuhugi kadunud.» Ta tõi näiteks, et eelmisel nädalal astus üks Eesti kompaniiga koos tegutseva Afganistani armee üksuse võitleja seal piirkonnas isevalmistatud lõhkekehale.

Isevalmistatud lõhekehi on brigaadikindral Väli sõnul Eesti kompanii vastusalalt avastatud «päris palju ja veel rohkem on avastamata». Ta tõdes, et suurem demineerimistöö seisab piirkonnas alles ees.

Valdavalt on isevalmistatud lõhkekehades kasutatud pealaenguna ammooniumnitraatväetist, mida on segatud erinevate ainetega. Kuna sellise lõhkekeha ainsad metallist osad on vasktraadi jupid, on neid väga raske avastada.

Peastaabi ülema sõnul on ammooniumnitraatväetise kasutamine Afganistanis nüüdseks keelatud. «Varud saavad küll otsa, aga see ei tähenda, et kergemaks läheb, sest [vastaste poolt] leitakse uusi vahendeid [millest lõhkekehi valmistada],» tõdes ta.

«Tulistamisi tuleb ka ette, mitte tihti, kuid ükski nädal ei möödu ilma närvipingeta,» lisas peastaabi ülem olukorra kohta Eesti kompanii vastusalal. Samas tõi ta esile, et võrreldes mõne nädala taguse ajaga ei ole viimasel ajal tõsiselt organiseeritud rünnakuid Eesti kaitseväelaste vastu ette tulnud.

«Pigem psühholoogiline mõjutamine,» iseloomustas brigaadikindral Väli distantsilt tulistamisi.

Samas hindas peastaabi ülem olukorda Eesti kompanii vastutusalal lootustandvaks. Nii on piirkonnas avatud kool ning Eesti sõdurite suhted kohalike elanikega on head. Tema sõnul annab vastupidine olukord - kui kohalikud elanikud ei julge koalitsioonisõduritega suhelda - tunnistust sellest, et vastane kontrollib olukorda.

«Kohalikud lapsed tunnevad mõningaid meie mehi juba eesnimepidi, kuna need pakkusid patrullis käies lastele kommi. Nüüd ei saa enam ilma kommita välja minna,» ütles ta.

Tagasi üles