On hea, et president Toomas Hendrik Ilves läheb 9. mail Moskvasse, sest ilma Venemaaga suhtlemata pole võimalik mingit positiivset edasminekut saavutada, leiavad ajakirjanikud Anvar Samost ja Kalle Muuli.
«Olukorrast riigis»: ilma Venemaaga suhtlemata ei muutu midagi
21. märts 2010, 16:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kommenteerides täna Raadio 2 saates «Olukorrast riigis» president Ilvese otsust minna 9. mail Moskvasse Teise maailmasõja võidu aastapäeva tähistama, märkis ajakirjanik Anvar Samost, et suhted Venemaaga ei ole päris lootusetu küsimus. Tähelepanuväärne edasminek on tema sõnul toimunud Poola ja Venemaa suhetes eelkõige tänu Poola pingutustele. «Venemaa tunnistab Katõni massimõrva ja nüüd toimub juba vastav mälestusüritus.»
«Aga just nimelt suheldes,» täiendas ajakirjanik Kalle Muuli. «Moskvasse mitteminek ei pane Venemaad mitte midagi tunnistama ega kuidagi teistmoodi tegema.» Muuli meenutas, et Nõukogude Liit tunnistas Molotovi-Ribbentropi pakti ja vabandas Balti riikide ees pärast seda, kui Eesti NSV saadikud NSVLi Rahvasaadikute Kongressil olid pikalt Moskvas viibinud ju päevade kaupa suhelnud Gorbatšovi ja teiste liidritega.
«Aeg-ajalt on võib-olla kasulik kohapeal käia ja vaadata, mis tuuled seal puhuvad,» lisas Samost, viidates sellele, et Venemaa tundub taas olevat muutuste lävel ning Moskvas võib sellest ehk paremini aimu saada. Samost arvas ka, et laiemal Eesti avalikkusel pole ilmselt Ilvese külaskäigu vastu suurt midagi.
Muuli hinnangul tuleks kõikvõimalikelt visiitidelt mineviku taaka maha võtta. Tema sõnul oli naljakas kuulda Eesti välispoliitika vaatlejate suust hirmu, et järsku satub president Ilves Moskvas mõne Stalini pildi taustale.
«Ilvese visiit ei mõjuta meie õnnetuid minevikusündmusi mitte kuidagi. See on normaalne, kui naaberriigi president läheb sellisel võidupäeval viisakusvisiidile,» rääkis Muuli. «Ma tahaks rõhutada, et Venemaa ei tähista 9. mail sugugi Eesti okupeerimise aastapäeva. Eesti okupeeriti aastal 1940 ja 1944 oli see aasta kui venelased siia uuesti tulid,» lisas ta.
Sel nädalal teatas president Toomas Hendrik Ilves otsusest võtta osa Teise maailmasõja Euroopa lahingute lõpu 65. aastapäeva tähistamisest 9. mail Moskvas. 2005. aastal ei osalenud president Arnold Rüütel Teise maailmasõja Euroopa lahingute lõpu 60. aastapäeva üritustel Moskvas.