Noorkõiv: suurim ääremaa asub keset Eestit

FOTO: Lennart Rikk

Inimarengu aruande ühe koostaja Rivo Noorkõivu sõnul eristuvad teistest maakondadest negatiivselt Järva-, Jõgeva- ja Viljandimaa, kus on kõige vähem tootmist ja kust inimesed ära kolivad.


Tema sõnul on näiteks varem arvatud, et Viljandimaa on tugev arengumootor, kuid aruande koostamisel tehtud analüüs näitab, et Kesk-Eesti tühjaksjooksmine on traagiline.

«Sisemajanduse kogutoodangu (SKT) ja rändesaldo seosed näitavad, et inimesed lahkuvad nendest piirkondadest ja seal ei ole ka võimekust SKTd toota,» rääkis Noorkõiv aruande esitlusel rahvusraamatukogus.

«Eestit iseloomustab sotsiaalmajanduslik ja arengu suur regionaalne tasakaalustamatus. See ei ole muutunud viimastel aastatel paremaks,» viitas Noorkõiv uuringute tulemustele.

Maakonna kogutoodangu ja rändesaldo suhet vaadates on tema sõnul pikalt teistest ees Harjumaa, millele järgnevad Tartu-, Pärnu- ja Raplamaa. Ülejäänud maakonnad asuvad tagumise kolmiku ja eelmainitute vahepeal.

Harjumaa annab kuskil 60 protsenti Eesti SKTst, Tartumaa napilt 10, Ida-Virumaa 7, Pärnumaa ligi 5. Ülejäänud maakondade osakaalud jäävad 1-2 protsendi vahele.

Kui võrrelda, kui suur on kõrgharidusega inimeste osakaal rahvastikust, siis jäävad tema väitel ääremaisemad maakonnad edukamatele alla lausa kolm korda.

Noorkõivu sõnul on regioonidevahelised erinevused Euroopas Eestist veel suuremad vaid Lätis, kuid meile tihti eeskujuks olevates Taanis ja Soomes on vahed ligi kaks korda väiksemad.

Tagasi üles